Tere jälle!

Vast pole lugu, et väike vahe kirjutamisse jäi? Lihtsalt polnud aega ja nädalavahetus kulus kooli alguse ja Jumping Tallinn võistlustele kaasa elamise peale. Mis oli muidugi väga vahva ja õpetlik. 

Eelmine nädal oli siis trenn, trenn, trenn. Nagu ikka. Natuke on tervisega kehvasti, mitte üldiselt aga üks kerge põletik tahab mulle siin tonti mängida aga paistab vist, et saan jagu. Küllap läheb veel paar päeva kehvemat enesetunnet, pole parata.

Tegin muidugi usinasti süüa ja korra jõudsin korralikult solvuda ka. Kusjuures tühiasjast aga me oleme ju naised... Ma siin üritan ikka teha sööki mis kõigile meeldivad ja teen ikka eraldi endale kui mulle miski ei sobi. Uurisin siis teisepoolelt, et mida ta siis õhtuks soovib. Mainis liha (guljash) ja makarone. Okei, kui nii siis nii. Aga ise tahaks ka ja laps ka... Mina söön makarone suhteliselt harva (ka täistera makarone) ja laps samuti. No oleme rohkem kartuli-inimesed või siis pigem riis. Pikemalt mõtlemata aurutasin guljashi kõrvale kartulid, minu meelest päris tervislik valik (kui koguseid ikka jälgida). Ja siis! Tuleb minu mees ja hakkab virisema. "Ma tahtsin ju makarone, miks guljash vedelavõitu on (no tont muidugi, ma ei pane sinna jahu ega koort!). Ega see küll guljash ei ole... nagu on aga nagu ei ole ka... Soola võiks kaaa rohkem olla..." (tema põhimõtteliselt alati pirtsutab kui soola peab lisama, kusjuures pipraga probleeme ei ole - nagunii teab, et lootusetu - me eriti teravat ei suuda süüa). Siis mul (seesmiselt) plahvatas! No lõppude lõpuks ma naguniigi ei oska süüa teha, ütle aitäh, et ma teen mis ma suudan! Sa tuled koju, soe toit aurab ja sa veel virised? No krt, ma võin sulle ka mingi juustuvõileiva kokku visata ja kasi siis --- puu taha või tee ise süüa. devil (Eks ta muidugi teeb ka kui mina ei tee, ma ise tahan lihtsalt olla viisakas naine ja sööta inimesel kõhu täis, täitsa totakas vist, onju? Sest ma tean, et talle meeldib kui temast hoolitakse - aga kellele ei meeldi?)

Täiesti selline tunne oli nagu selles humoorikas videos: https://youtu.be/b5vAcBZSEdI

Mida ma siis tegin? Ei midagi. No mis sa ikka teed. Mossitasin kaks päeva ja seletasin ära ka miks. Kuna ma vastuvaidlemist ei salli (nõme iseloom jah) siis läks väikest viisi teineteise peale kraaksumiseks. Asi päädis sellega, et põhimõtteliselt saatsin ta puu taha ja mossitasin edasi. Oli ju vaja näidata, et see ei ole okei. Muidu jääbki virisema, teada ju neid mehi...wink

Päris hea, et see vaidlemine ei olnud nii nagu siin (vene keeles): https://youtu.be/J5wDppcppBg

Järgmine päev kokkas mees ise kuna ma vihjasin, et mul tuleb keeruline päev ja ma ei jõua - ole hea vali mõni retsept. Sai aru küll kustpoolt tuul tegelikult puhub aga hoidis keele hammaste taga. laugh Ja tegigi. Retsept oli puhta jama aga mees oli oma ülesannete kõrgusel ja toit tuli täiesti söödav. Seda ma talle ka ütlesin. 

Peale sellist meie väikest seiklust siis ei ole enam toiduga virisetud (mõnda aega). Kasvata neid kõiki nagu lapsi... cool

Ohh... aga kogu selle vahva nädala boonuseks on mingisugused paarisajad grammid kaalukadu. 58,2 kg, väga rahul. Ja seda selle kõrval, et olen astunud "keelust" üle ja söönud mõnevõrra viinamarju, pähkleid, grillkanakoibi ja igasugust sellist jama (no läks nii, kuna tervis jukerdab siis tahtsin midagi endale lubada). Üldiselt näib, et augustiks (ok, septembri aluseks) on laias laastus eesmärk saavutatud (58 kg). Täna vaatasin peeglisse ja ei jõua ära imestada. See sihtnumber on ikka väga täppi läinud, 57-58 kg. No püss peeglis. Jee!

Mida veel... Ahjaa! Kohvi koorega... Sellega on nii, et ma ei ole (enamasti) joonud kohvi koore ja suhkruga juba 5 aastat. Vaat nii. Viis aastat. Pikk aeg. Peab ütlema, et alguses oli väga raske. Ma tõesti ei kujutanud ette kuidas võiks juua musta kohvi! Mida aeg edasi seda hõlpsamaks enese tagasi hoidmine läks. Täna joon musta kohvi ja pole küsimustki. Üliharva (preemiaks) luban endale piima ja midagi magusat sisse ka. Kui nüüd tagasi mõelda, siis see on üks väga kaalukas asi (mõelge kui palju vähem saadud kaloreid!), mis kaalulangusele kaasa aitas. Mõelge sellele. Võimatu ei ole miski, muutke toitumisharjumusi.

Edu sõbrad!