Nüüd siis lõpuks sain tagasi selle 75.9 mis vahepeal kuhugi ära tahtis kaduda. Äkki nüüd jääb paigale. 

Täna olen olnud korralik, siiani. Hommikusöögiks retsept "Makaronid singi ja juustuga", mis muutusid leivaks singi ja juustuga. Lõunaks grillitud seakaelakarbonaad salatiga - siis sõin küll pisitillukese tüki musta leiba... Õhtuks on "Värskekapsahautis", mis minu jaoks muutub värskekapsasupiks ja hiline söök saab olema galett kodujuustuga, seekord jääb siin küll kõik nii nagu retseptis kirjas. Igal juhul olen endale vähemalt kolm õuna sättinud kavasse, ühe neist sõin just ära. Kaks keskmist või üks suurem saab söödud umbes 8 ajal koos selle galetiga. Õuna leidsin selle sealiha juurest, õigemini oli seal kirjas pirn, aga kui sul on aias 20 õunapuud, siis ju ometi ei läheks poodi pirne ostma?

Abikaasal sai ikkagi villand sellest hõredamast söögist, tulid tagasi need õnnetud paar kilo. Aga ma olen hakanud tegema poes paremaid valikuid, igat odavat sodi ei osta enam, rohkem toorest liha ja kana. Kanasült on ka hea, olgugi ilmselt tehtud želatiiniga, sest kuidas ta muidu koos püsiks. Köögiviljad vahivad vastu iga nurga tagant, eriti meeldib mulle nüüd lillkapsas, selline pannil hautatud väheses vees, kuhu pärast panen maitseaineid juurde. Toorest ei saa hästi süüa, valehambad on ikka väga nürid.

Eelmisel nädalal mingil päeval ostsin seda täisteralavašši. Suutsin oma kavasse vaid ühe mahutada tookord, teised jäid kappi. Nüüd on nad muutunud kõvaks ehkki olid kilekotis. Ei teagi kohe, mis teha. Ühe pistsin mikrolaineahju. Kui välja võtsin, siis algul oli kõik hästi, kuid pärast paari minutit oli ta veelgi krõbisevam kui enne. Võib-olla peaks paberkotis soojendama, enne veel veega märjaks kastma? Mäletan oma lapsepõlvest, et ema tegi kuivanud saiaga nii ja see töötas. Ära ei raatsiks visata neid.

Trenni asjus on hakanud mõtted liikuma, kuidas teha. Eriti veel nii, et perekond juures ei vahiks. Parem, kui nad mu trennist ei teakski midagi. No ei ole ma selline kollektiivi inimene, et kuhugi teistega koos trenni minna. Muidugi - sügis käes ja hakkab taas pihta see rahvatants. Kaks korda nädalas, kokku kolm pool tundi kepsutamist. Töötan ju raamatukogus ja täna olen raamatuid riiulisse tagasi pannes ikka traavinud palju. Spetsiaalselt olen üritanud teekonda pikendada, käies edasi-tagasi ümber riiulite. Poisikurivaim ajas mu kella paigast ära, nüüd see niru ei loegi enam samme hetkel nagu just märkasin. Anna siis veel kasutada niukestele.

Aga muidu on elu ju ilus, eks?