Niisiis, nagu eile sai räägitud, suveks vormi vaja saada ja üritan hakata kirja panema oma toitumist. Ma end juba tean, pea on nagu sõel, mälu justkui haugil - ehk et pole neid ollagi.

Kohe, kui söök naha vahel, unustan juba grammid ja koostise. Seega ikka kirja ja kontrolli alla.

Olengi taas platsis. Eile läkski õhtupoolik enam vähem, kirja panin küll, et ei toitunud vastavalt kavale, sest sellise koostisega läätsesuppi, kui minul, kava küll ette ei näinud. Trenni sai kirja ka, kuigi otseselt trenniga ei tegelenud, kaevasin hoopis kasvuhoonet ja riisusin viimaseid nurki aias.

Täna hommikul saib singi ja juustuga ning piimaga kohv. Nagu alati..

cheeky

Lõunaks värskekapsasupp. Kavas ei suutnud sellist rooga tuvastada, kuid värskekapsa-hakklihahautis koosneb samadest asjadest, mis minu supp. Nii paningi.

Õhtusöögiks on heeringas kartuliga ja hiline söök saab olema ananass. Kogust veel uurin, aga kuna ananass sai just lahti lõigatud, tuleb ta kiirelt ära süüa.

Suveks vormi  või siis veidi paremasse vormi oleks end vaja ajada ka seepärast, et paar tähtsat üritust ees ootamas, seoses rahvatantsuga. Ja et ma ei viitsi hakata seda volditud rahvariideseelikut ümber tegema, oleks parem variant natuke lahjuda. Vaid mõned sentimeetrid suudaksid päästa mu elu!!!      Riided sain ühelt eelmiselt tantsijalt, muu asjaga on nagu on, kuid temal vähemalt vööümbermõõt on küll minu omast umbes 5 cm väiksem.... on kuhu püüelda. Mingi ruuduline jakike sobis hästi, ei pitsitanud, kuid mul see keskkoht on alaline murekoht. Ka poest raske asju leida, seelikuid, näiteks. Või teksaseid, näiteks.

Peale oma töise ja tegusa tööpäeva lõppu, leidsin veel aega ka metsas hulkumiseks, oma isiklikus. Mul see sõdurpoeg, kes praegu Liibanonis aega veedab, jagas juhiseid. Tal juba plaanid peetud, kuhu mida istutada. Tema on see puukasvataja. Keskmine tütar tunneb huvi lillede ja köögiviljakasvatuse vastu. Tema juba külvab ning kaevab, pisut. Iga algus on raske ...Mul ongi hästi läinud, et minu kaks suuremat last on hakanud huvi tundma istutamise ja taimekasvatuse vastu. Muidu hakkaski tekkima see tunne, et istutan aga uusi lilli ja kaevan uusi peenraid - kes hakkab tulevikus nende eest hoolt kandma? Lastakse äkki rohtu kasvada ja niidetakse murutraktoriga üle. Näib, et päris nii ikkagi ei lähe. Seega istutan edasi.

No ma ei tea miks, kuid iga aastaga minu lillepeenrad paisuvad pisut. Ikka nurgad muudavad kuju ...

angryangry

Aga ikka veel on niiiiii palju taimi, mida enda aeda tahaks.

Nüüd hakkan homsega tegelema. Söögiga, mitte lilledega.