Mitte midagi tarka ei juhtunud. Endiselt on pea raske ja valus. Vererõhk enam-vähem, umbes sellien kui alati. Kas tõesti mingi gripp on mind tabanud? Ei või olla ... töötan küll koolis, aga no kus siin need pisikud ikka levida saavad, on ju?devil

Hommikusöögiks tegin soojaks oma eilse kaerahelbepudru, lisasin sinna veel natuke linajahu ja noaotsatäie võid, et paremini maitseks. Mulle maitseb selline veega keedetud puder küll, ainus selline ongi kaerahelvestest, Mannapuder veega - no tule taevas appi! See ei lähe kohe üldse mitte. Peale selle on mannapudru jaoks õiget manna ja vedeliku suhet suti raske doseerida, kord liiga paks, kord liiga vedel. Riisipuder seevastu keeb liiga kaua, kes viitsib hommikul pliidi juures passida, kuni riis pehmeks saab. Hirsiga samad lood, lisaks vaja seda veel loputada. Vähemalt mina teen nii, et vahetan vett, kui hirss on keema tõusnud, kui juba poolpehme valan juurde piima. Aga kaerahelbed, vesi potti, umbes-täpselt vajalik kogus helbeid, natuke segamist, veidike keetmist, soola ja ongi tehtud. Lisaks mõjub seedimisele soodsalt.

Lõunasöögiks oad hakklihaga, lisaks sibulat ja natuke küüslauku. Õhtusöögiks valmis siiski mitte verivorst vaid hoopis riis suitsukana, paprika ja sibulaga. Natuke ketšupit ka hulka. Söömise ajal teelusikatäis 3% majoneesi, ikka kohe tugevam tunne. Magustoiduks sain endale lubada ühe pisikese mandariini. Kohvi olen joonud vaid hommikul, ka siis oli tegemist, et kruus tühjaks saada. No ei lähe kohe viimasel ajal see söök üldse sisse ja jook ka. Imelikul kombel vaid kaalule esialgu ei mõju, ikka keerleb kaal sama numbri juures. 

Enamasti toimub muutus teisipäeviti kaaludes, siis vist selle esmaspäevase tantsutrenni tõttu. Nüüd ütleb Fitlap, et oma 75 saan kätte alles 21. novembril, aga vähemalt aastal 2017 ikka. Eks näis. Ma ju püüan, aga mu vana kere ei tee sugugi koostööd vaid ajab mingit oma joru. Isver, ega siis mu toitumine seda segast enesetunnet ei põhjusta ometi?? Ei saa olla, ma ju ei näljuta end, söön igasuguseid asju, erinevaid. Mis see siis ometi on, mis vaevab mu südant.. 

sad