Jälle olen osavalt teinud oma kadumistriki, sest eelmisest postitusest on möödas terve igavik, kahjuks.

Aga ega ma pole laiselnud, ikka vaatan ja pean aru, mida ning kuidas teha, et leida üles oma parem ja ilusam ja saledam mina. 

Täna märkasin FB-s ühe proua positiivset kirjutist - kes muide on veelgi vanem, kui mina - et kuidas on temal läinud. Nii heade mõtetega ja mul tekkis jälle mõte, mitte midagi uut siin ilmas - mis siis juhtuks kui ma ikka veel kord proovin üles kirjutada. See, kui ma enda tagasihoidlikku märkmikku kasutan ei anna tegelikku pilti edasi. Mõnikord või siis isegi enamasti ma ju ei kaalu oma toiduaineid, silma järgi umbes-täpselt. Tihtipeale on aga silm veidi kõõrdis ja nii läheb asi jälle viltu. 

Ikkagi, hoolimata kõigest, võrreldes eelmise kirjutamisega on veelgi üks kilo kuhugi lahkunud. Sain juurde kolm päeva tasuta Fitlapi kasutamist, seega tõttasin kohe oma päevi kirja panema. 

Üks asi veel, mida oma pulsikella juures nägin, minu jaoks täiesti kummaline ja naljakas. Loeb mu samme küll ju, usinasti, aga alles siis, kui kirjas on 15 000 sammu või rohkem, ütleb et olin 100% aktiivne. Enamasti ma nii aktiivne ei ole. Õues askeldades saab kirja väga häid tulemusi aktiivsuses ja palju samme ka, aga nii külm ilm ju viimasel ajal kogu aeg. Lisaks oskasin kusagilt veel nohu ja valutava kurgu hankida. Palavikku mu termomeeter - digitaalne - ei tuvasta, ainult 37,04 kuid enesetunne on kehva. 

Mis ma siis sõin ja söön täna.

Hommikul isetehtud sepik, juuretisega ja sink ja piimakohv, ilma suhkruta

Lõunaks on meil siin kalaseljanka, seda ma ikka söön. Retseptivalikus küll otseselt sellist seljankat ei leidnud, kuid kalasupp oli olemas.

Edasi kodus on ootamas lõherull juustuga - taas küll poest ostetud valmistoit, kuid minu meelest igati okei.

Hiliseks söögiks jogurt müsliga, lisaks lusikatäis nisukliisid, mille kapi põhjast leidsin. Mitte lusikatäie vaid ikka terve paki.

Tööle tuli veel üks noor proua, kes ka tegeleb Fitlapiga. Alates sellest aastast vist, kuid juba kaotanud 6 kilo. Jälle kadedus närib, sest miks küll mina ei suuda nii usin olla?? Ma ei julge piiksatadagi, et ma ka proovin, jälgida proovin... 

Panin kirja, et soovin kaaluda 73 kilo, no nii vahepealseks etapiks. Nad siin väidavad, et sellise kaalu saan kätte 35 päevaga. No nii väike aeg ju, kas ma siis tõepoolest ei oleks suuteline arvutama ja plaanitama korralikumalt, ma ju tean, et tgegelikult ma suudan!