Pole terve igaviku siia sattunud. Pole viitsinud näpuga järge ajada. Pealegi - suvel, kui kogu pere on kodus, ei saa ma ainult endaga kogu aeg tegelda. On veel muid inimesi.

Abikaasa käis tervisetõendit toomas ja sattuski pereõe asemel arstile pihku. Muudeti tema tabletivalikut, topiti kaalule jne. Tulemuseks - nüüd vahib ta oma toitu pingsalt, sööb rohkem tomateid, kui leiba. Ja kaal langeb! Ei tahaks kehvem olla ja nii siis ka mina alustasin piilumist siia taas, sest Fitlapi retseptid meeldivad mulle kõige rohkem neist paljudest dieetidest. Nüüd pean ikka tasahilja kogu pere toitumist muutma, sest üks poeg ähvardab ka kunagi muutuda ümmarguseks, kui ta kohe midagi ette ei võta.

Ikka targu ja tasapisi. Pett keefiri asemel, vahukoore asemel kohvi sisse piim, vorstihunniku asemel kanaliha ja ka sealiha, kuid lahja. Märkamatult on mu külmkapi sisu hakanud muutuma. Abikaasa, kes varem oli suur süldisõber, on nüüd sellest kraamist peaaegu loobunud ehkki minu arvates ilmaasjata. Sült, eriti kanasült on ikka väga lahja asi.

Minu meelemuutuse siin rohkem asjatada tingis veel üks asi. Nimelt märkasin, et siin alevivahel on liikumas ringi proua, kelle kaal on langenud ma arvan, et vähemalt 30 kilo. Ta oli selline suur ja pikka kasvu naisterahvas ja nüüd on temast järgi tunduvalt väiksem eksemplar. Ma küll ei tea, kuidas ta selle saavutas, kuid igal juhul äärmiselt tubli inimene. Kui tema sai hakkama selle kolmekümne kiloga, siis saan mina oma näkase kümne kiloga ka. On ju?

Igal juhul tundub, et kadedus on edasiviiv jõud.

Ma siis alates eilsest olen rangelt tagasi, või noh enam-vähem rangelt. Aga ikkag - ehkki kohvi sisse piima ei tohiks panna, teen ma seda ikkagi. Pigem võtan muid asju suutäie vähem. Kalorite mõttes siis, valke ja muid asju nii väikese koguse juures ei hakka arvutama.

Hommikusöögiks sai riivjuustu-majoneesi kaeratasku tomativiiludega ja kaks tassi piimakohvi. Piima ehk 40 g kokku. Lõunaks on mul kaasas kodujuustusalat. Lihtsalt lõikasin kurki ja tomatit kodujuustu sisse ja võin sinna juurde süüa viilu leiba. Täna on vaja osta heeringat, kanasinki, riisigalette ja uus kodujuustu topsik. 

Ja kaal ongi juba langenud võrreldes üleeilsega. Kuigi ma pole ajanud siin näpuga järge, olen aegajalt ikka kaalule roninud, sest kaal asub mul vannitoas. Mis seal hommikul siis muud tarka ikka teha on kui käia ära WC potil, mis ka sealsamas ja siis kaaluda. Tulemus on kohe märgatav. Isegi see 700 grammi, mis on eelmisest kaalumisest saati vähenenud, annab imehea enesetunde ja tahtmise jätkata usinamalt (seda juttu olen ju ennegi rääkinud).

Lähen nüüd parandan oma näidud ja vaatan, kas on lisandunud midagi uut ja vahvat retseptivalikusse.