Ohoo, suur tänu kõigile vastajatele ja abistajatele! Tundsin end täna sisse logides nagu Justine Sacco Aafrikasse maandudes, ainult, et hoopis positiivselt - panin öösel selja taga kinni vaikse magava Fitlapiukse ja kui uuesti sisse logisin, oli korraga tekkinud nii palju elu ja melu nagu siis kui lastetoas tükk aega kahtlast vaikust kostunud on. Aitäh Akelale, Carmenile, Matildale ja teistele kaasa mõtlemast, abistamast ja loomulikult Fitlapi meeskonnale ka. Lisaks suurele tänutundele, mis mind kommentaaride ja blogipostituste lugemise peale valdas mõtlesin ma ka sellise asja välja, et Fitlap peaks Akela tööle võtma. Põhjuseid on mitmeid - 

- Akela otsib tööd

- tema kõrge intellekt on kodus olles ilmselgelt alarakendatud

- tal on väga palju erinevaid kogemusi (tarkvaratestija? kujundaja?) ja ühtlasi tunneb ta Fitlapi läbi ja lõhki

- mina olen ma Fitlapi aja jooksul Akela postitustest saanud praktilist abi tõenäoliselt palju rohkem kui Fitlapi postitustest (kui ma täiesti aus olen, siis Fitlapi postitusi ma eriti ei loegi, sest minu jaoks on pealkirjad stiilis "kolm põhjust miks sa peaks..." ja "kümme põhjust miks ei õnnestu..." tugeva clickbaidi maitsega ja kuna mulle ei meeldi eelnevalt läbi nämmutatud ja lugeja intellekti solvavaks lihtsustatud informatsioon, siis on mul tekkinud selliste pealkirjade vastu allergia. Mitte, et Fitlapi postitused sisutud oleks - need on kindlasti abiks uute inimeste kavasse tõmbamisel ja initsiatsiooniperioodil, aga mulle meenub selliste pealkirjadega alati lugu, kuidas mu sõbra vanaema kui ta väike oli talle jäätist ostis ja siis selle potis ära soojendas, et laps külma jäätist süües ei külmetaks. Sellised eelseeditud artiklid, mis justkui lugeja jaoks info kiirtarbitavaks peaksid tegema, on sellise ülessulatatud jäätise tundega - jah tõesti, koostisained on kõik samad, aga mitte kuidagi ei kutsu sööma. Seetõttu meeldivad mulle palju rohkem nende kasutajate blogipostitused, kes jagavad oma vahetuid ja päris mõtteid, säilitades nii sisus kui vormis oma isikupära, ilma postitust kuidagi kõigilesöödavaks teha püüdmata - inimesed, oma lihas ja luus ja inimlikes võitlustes, mitte allavõturobotid kes kunagi ei eksi).

- Akelal on lahe terav huumorimeel, nii et kui Fitlap teda tööle ei võta, siis räägin isiklikult "Comedy Estonia" poistega. Ammu oleks vaja naissoost püstijalakoomikut, kes suudab rääkida elust nii nagu see on, kibenaljakalt. 

Niipalju siis sellest. 

Muus osas oleks mul raporteerida täna eepiline Pavlova feil, aga selleks olen liiga unine, proovin homme.

Ja siis veel selline naljakas anomaalia, et magasin end täna saledamaks. Täna oli nimelt see õudne kaalumis- ja mõõtmispäev. Mõned ehk mäletavad, et lubasin siin endale pärast järjekordselt post-kaalumis-sündroomi, et kaalun end ainult üks kord kuus, alati pärast päevi, selleks et välistada igakuised kaalumäestiku tõusude ja languste anomaaliad. Ja lubasin, et mõõdan ennast lisaks kaalumisele, et mitte ainult ühes numbris kinni olla. Mõõtmine aitas mul näiteks oma Poola komandeeringu üle elada ja hotelli hommikusöögilaua croissantide võluvale sireenilaulule kõrvad sulgeda. Täna hommikul hingevärinal mõõdulinti ümber strateegiliste perimeetrite venitades erilist rõõmustamise põhjust ei tulnud. Mõõdud samad.

Okei. Kaalule.

Miinus 200 grammi 20 päevaga. Hmm. Selle tempoga jõuan oma soovkaaluni 4,3 aasta pärast.

See oli see hetk, enne kui tsunami laine tuleb. Korraks läheb rand hästi vaikseks ja meri tõmbab tagasi. Tabasin selle hetke ära, tühistasin kõik oma päevased kohustused ja kobisin tagasi voodisse. Eks mul on ka päris jõhker unevõlg tekkinud, nii et kella üheksasest kaalumisjärgsest tekialla sukeldumisest erekteerusin uuesti alles kell kolm pealelõunal. Oli olnud täielik must-auk-uni. Midagi ei mäletanud. Aga tundub, et ahastuse tsunami petsin ära, sest kui ta tuppa voolas olin mina juba teki all peidus. Okei. Pea oli tühi, masendusetsunami jälgesidki ei paistnud.

Selleks, et teha väike check-in, astusin uuesti kaalule. Kaal näitas täpselt kilo vähem kui hommikul. Ausõna. Ma ei käinud isegi pissil vahepeal. Nii et magasin täna kilo maha. 

Paneb mõtlema... võibolla peaks selle kaalulanguse proovima lahendada samamoodi nagu mu klassivenna keskkooli matemaatika eksami ettevalmistust, kui ta lootuses kuidagigi läbi saada kevadveerandil kordagi kooli ei jõudnud, vaid magas päevade ja ööde kaupa järjest, mata raamat padja all, sest keegi oli öelnud, et nii pidid teadmised paremini pähe hakkama.