Kuna mul on taas käsil sajandi suurima logistikaoperatsiooni läbi viimine, mille käigus liigutatakse kolme erinevat erineva graafikuga last kolme erinevasse kohta kahe täiskasvanud inimese poolt, kellel on päeva jooksul kohtumised oma eriala maailmanimedega ja suurüritused, kus nendest sõltub kõik. See on olnud päris karm. Hiljaks olen jäänud mitmele kriitilisele kohtumisele, lapsedki on pidanud nukralt ootama tänavanurgal - kogu aeg on tunne, et kustutad jooksu pealt selja taga põlevate sildade tulekahjusid. Kui nüüd väsinult koju jõudsin ja sain aru, et juba tunni aja pärast pean olema järgmisel kohtumisel ja ma ei tea veel, kuhu ja kuidas lapsed selleks hetkeks liigutada - sest kõik lapsehoiuressursid on moraalse krediidi kõige sügavamasse miinusesse juba viidud - ja mu ees laual oli korraga hunnik ämma juurest toodud toitu, siis istusin laua äärde ja võtsin hetke, et hingata rahulikult sisse ja välja. Viinerimäed, rabarberikoogikarbid, kartulipuder, kommid, kommid, kommid. Ma tean, et kui see hetk oleks olnud neli kuud tagasi, siis oleks ma nagu väike usin Ida-Virumaa põlevkivikaevur kaevunud end nende lohutusauhindade sügavusse, ise seda teadvustamata (või siis just samal ajal teadvustades, tehes seda veel hullemaks), et see mida ma kaevan, on hoopis auk iseenda alla, kuniks majad läbi pinnase vajuvad ja kaevud tühjaks jäävad. 

Ja mõtlesin taas, et võibolla on hetkel ainus asi, mis mu mõistuse tervena hoiab - Fitlap. Fitlap, minu isiklik psühholoog, pereterapeut, kriisinõustaja ja tantraõpetaja. Tänu sellele on mul koosolekule minnes kaasas kott, milles on pakitud:

inglise hommikusöök

Circle K salat

Kodujuust murakamoosiga

Luxus batoon

Ja nende kaasapanek või siis ennetavalt ostmine on muutunud juba peaaegu sama loomulikuks kui Noorima mähkmevahetus. Miski, mis lihtsalt tuleb ära teha ja mitte sellele liiga palju mõelda. 

Ahjaa, nendele, keda paneb imestama see tantraõpetaja Fitlapi funktsioonide loetelu lõpus. Ma ei tea miks - aga mul on tunne, et sellel on tugev korellatsioon langeva kaaluga - on minu vahepeal talveunes olnud ja end vaid urisedes vastumeelselt koopast haavlipüssi ähvardusel välja ajanud libiido on korraga ellu ärganud. Naistel vist on tõesti nii, et kui nad tunnevad end ise seksikalt, siis tärkab nendes ka soov seda seksikust praktikasse rakendada. Ja kui sa ikka tunned ennast nagu tünn, siis on raske aru saada, miks kellelgi peaks olema huvi tünni kehaõnarusi ja -kumerusi lähemalt uurida. 

Elagu Fitlap!