Appi, hakkan juba tõsisesse murepilve kaduma. Ma ei tea, mis minuga toimub, aga detsembri lõpust kuni umbes mai alguseni ideaalselt toiminud Fitlapi süsteem hakkab mul süstemaatiliselt kokku varisema ja nüüd on juba tekkinud hirm, et äkki juhtub nii, nagu kõigi eelmiste katsetega kaalust alla võtta -- söögisööstud ja kogu kaotatud kaalu tagasi võtmine. 

Ainus, mis mind hetkel lohutab ja julgustab on see, et Fitlapiga olen vastu pidanud juba pool aastat, seega on lootust, et mingi käitumismustri muutus on tekkinud. Aga ma ei saa aru nendest söögisööstudest mis mul on tagasi tulnud?!? Juba mitmendat nädalat maadlen oma patuka kontrolli alt väljumistega ning sellal kui ma eile rõõmustasin, et patuka neljapäevale toomine oli mõistlik mõte, lõppes see tegelikult sellega, et täna alistusin juba hommikul laste tehtud pannkookidele ja edasi oli juba pikk vastlaliug allamäge. Ma ei saa aru, kõik toimis nii ilusti nii mitu kuud, kaal muudkui langes ja nüüd korraga selline muster, et esmaspäevast kolmapäevani olen eeskujulik fitlapistlane ja siis neljapäevast pühapäevani püherdan patus. Kõlab nagu mingi kummaline usulahk. Või nagu nädala, mitte ööpäeva lõikes toimuv ramadan. 

Püüan muudkui analüüsida ennast, et millest see tuleb. Hetkel on mul teooria selline, et kuna järgmise nädala keskelt algab mul üks suur kahekuune tööalane projekt, millega seoses ma ei ööbi kodus, ei saa kontrollida enda sööki ning teen 12+ tunniseid tööpäevi, siis minu aju on võtnud pähe, et kui nii suur muutus on tulemas, siis las minna juba trummid ja pulgad ja kogu krempel. Teiseks on muidugi magamatus ja tööstress ja keeruline graafik (pendelteatelapsevanemlus to the max) need, mis tekitavad seda, et kohe kui on mingi laua äärde maha istumine, läheb minu paleoliitikumi-aju hulluks ja hakkab toitu varuma. 

Täitsa siiralt - kui keegi satub seda pudelkirja suures Fitlapi meres lugema - andke nõu. Kas kellelgi on veel niimoodi olnud, et patukad muutuvad mitmepäevaseks söögisööstuks? Kui on, siis mida olete ette võtnud? Patukad üldse ära jätnud? Muutnud patuka aega kuidagi? Välja kannatanud ja ära oodanud kuni üle läheb? Asi ei ole mul hetkel isegi ei mingis spetsiifilises terve nädala piinavas magusaisus millele ma nädala lõpus alistun ega milleski taolises. Nädala algus läheb nagu lepase reega, kõik on kenasti, toidule ei mõtle, söön nagu tubli robot oma planeeritud toidukorrad ära ja siis korraga kui tuleb patukas - pabahh! - mõistus kaob. Kugistan isegi kõige tavalisemat võiga leiba mitu viilu, nii, et või on sama paks kui moreenkiht Pandivere kõrgustikul. 

Väga tänulik igasuguse abi eest....