Seekord tuli patukas teisiti, tiu-tiu teisiti. Noh, ühesõnaga - ootamatult. Ilusti terve päeva programmi jälginud eelmises postituses kirjeldatud takistuste kiuste, läksin kontserdile olles varustatud päevaks veel ühe toidukorraga, mille plaanisin pärast kontserti ära tarvitada. Ootamatult lajatas aga see, et enne kontserti oli pool tundi mingel-schmingel aega koos külmade suupistetega. Ja oi kuidas ma neid suupisteid seal suhu pistsin... kuidagi nii ootamatult sündis see otsus, et nii, nüüd kohe - see on minu selle nädala patukas. Õnneks on nädala selgroog juba murtud, sest kurb oleks olnud see võimalus täitsa nädala alguses ära kasutada. Kuigi ka - parafraseerides Sal-Sallerit - neljapäev on vara minu jaoks. Aga, saame hakkama. 

Tegelikult tahtsin tänases postituses hoopis oma toidukotti piiluda. Nimelt on tekkinud olukord kus ma oma mustlaslaagri kokku pakkisin ning kuni Valpurgiööni maale sõitsin. Hopsti! Ja loomulikult kõik toidukorrad ette planeerimata, nagu eelmises postituses juba kaeveldud sai. Seetõttu oli vaja enne sõitu käia poes - ja see tähendab poes suure P-ga, mitte mingis superhüpernanomegamarketis, vaid tavalises tänavaotsa kodupoes. Mis, nagu juba kombeks, andis taas võimaluse Fitlapi üle rõõmustada. Minu eelmise elu eelmistel dieediekskurssidel oli pahatihti see jama, et parasjagu käesolev dieet vajas nii haruldasi koostisosi, et neid tuli mööda linna tikutulega taga ajada. No mis musta ninasarvikus sarveleotisi mul ikka vaja tavaliselt läks... no ja loomulikult oli ka hind maailma kõige haruldasemale koostisosale vastav. Seega tekkis selline seisund: dieedil - mitte ükski pood ei kõlba; mittedieedil - kõlbab kõik, mis põleb, jookseb, keeb, küpeb, hingab, moosipiruka järgi lõhnab. Kõik läks kurgust alla. 

Vana (uus) hea Fitlap aga võimaldab sul ka kõige tavalisemast pisipoest midagigi sellist leida, et ei pea valima kas nälgida või kavas püsida. Minu seekordseteks valikuteks oli: munad, kanafileesink, tuunikala, avokaado ja banaanid (kes ei tea, siis kõva avokaado saab pehmeks nii, et tuleb ta mässida koos banaanidega ajalehe sisse või paberkotti. üldjuhul on järgmiseks või äärmisel juhul ülejärgmiseks päevaks avokaado mõnusalt pehme nagu asteegi munand (seesama, kust avokaado oma nime sai). Siis sellele eelnevale juurde leian tavaliselt kas rukki- või kaerasepiku (väga hea kui tahad suurt kogust), rukkipala või juhul kui on müügis, siis täisteratortilja. Murakamoosiga kodujuust on selliseks maalesõidu SOS-toiduks, mida võtan tavaliselt kaasa kaks pakki, sest nagu SOS pillidegagi - mõnikord ei tea sa ette, millal neid võib sul vaja minna ja siis kui läheb, siis on sellega juba kiire. 

Lisaks siis kodujuust - universaalne toiduaine kõigeks ja kuivatatud datlid. Sellise varustusega, lootuses, et vabavara saab kohapealt, ma täna maale maabusingi.