Eyes on the ball! - hüüan endale, kui fookus laiali vajuma hakkab. Nimelt on mul jälle päevad ja loomulikult tuli sellega kaks kilo juurde. Kuigi ma tean, et see juhtub iga kuu, lööb see mind ikkagi alati rivist välja. Hetkel on kaalunumber sama mis oli septembri alguses uuesti alustades. Vahepealset langust nagu ei olekski olnud. Ja kuna päevad hakkavad juba lõppema, siis avastan end pidevalt salaja kaalule hiilimas lootuses, et äkki on hakanud juba number alla minema. Ma tean, et see ei ole tervislik, aga teen seda ikkagi. Mida teha selle rumala inimesloomaga?

Loomulikult on ju nii, et kui kerget lappesse mineku lõhna tunda on, siis lähevad nii trumm kui ka pulgad kus seda ja teist. Seega lisandus üle-eilsele patukale ka eilne topeltpatukas. Kui üldse siin millegi üle rõõmustada, siis selle üle, et patukas ei kujunenud orgiaks. Jah, oli pannkook. Jah, oli pitsatükk või kaks. Jah, oli Geisha komm või kaks. Aga ei olnud vigasekssöömist, terve külaskäigu ajal ainult toidule mõtlemist, salaja söömist, üle söömist ja enesepiitsutusagooniat pärast seda. Nii, et midagi head ikka ka. 

Tegelikult on head veel - olen terve eelneva nädala ülitubli olnud. Ju siis see, et kaalunumber mulle kuidagi vastu tulla ei taha, ajabki enesetunde lappama kuna olen täiesti by the book elanud. 

Mõned uued lemmikud ja katsetused:

mustikamoosiga pudruretseptist pannkoogid. Näevad küll palju pannkoogimad välja kui maitsevad ning retseptis praadimiseks rasvainet ei ole, kuid iseenesest vähendavad ikkagi perekondlikul pannkoogihommikul kõrvalejäetuse tunnet. 

Gaszpacho. See ei ole küll kavas, aga kuna mind tahtsid täna kaks päeva tagasi alanud näljalained täielikult enda alla matta, siis otsustasin kasutada vabavara-õlekõrt. Tegin kurgist, sellerist, tomatist ja paprikast ühe suure kausitäie gaspachot ja sinna juurde aretasin mingist retseptist avokaadokreemi röstsepikuga. Päästis päeva küll. 

Vahepealne ühepäevane Müncheni tööreis sundis välja mõtlema kaasaskantavat toitu. Kuna "õun ja juust" retseptist olen oma tööreisidel juba nii lõplikult tüdunud, siis tahtis hing midagi erilisemat. Tegin leiva-pohlakooki, asendades pohlad mustikatega ja kõik kattematerjalid nendega, mida saab kõige rohkem (rasvatu kohupiimakreem ja kodujuust). Kogused olid päris suured. Alguses metsikult maitsenud kook ammendas end nädala ajaga päevas kaks korda süües täielikult :)

Kaalulangetamise võsarägastikus ragistamine jätkub...