Ma olen mitu päeva otsinud võimalust kirjutada, kuid mul pole lihtsalt aega olnud! Koguaeg on mingi sagimine-sebimine, käimised-olemised ning päris öötundidel, kui mõistus juba vaikselt iseendale unelaulu laulma hakkab, tuleks mu kirjutis vist väga segane.

Pääsesin linnast kolmapäeval ning kuna ilm oli üle pika aja meeliülendavalt ilus, otsustasin koeraga kampa võtta ning ühe kepikõnnitiiru teha. Mul oli nii hea meel, et ma muusikat kuulama ei hakanud. Mets kihas elust! Linnud laulsid, tuul sahistas lehtede vahel ning ülased õitsesid.. Imeline! Praegu on minu lemmikaeg aastas ja praegused ilmad annavad sellele ainult kinnitust! Maal olla on ikka nii hea :)

 

Neljapäeval ning reedel pühendasin oma hommikud matemaatikale. See on nii kummaline, et kui ma eelmisel aastal kohustuslikus korras pidin konsultatsioonides käima, ei tahtnud ma seal üldse olla. Tundus kui üks tüütu ja aega raiskav kohustus! Aga praegu ma veedaksingi oma päevad matemaatika konsultatsioonis! Ajule on mõnus rahuldus, kui saab mõne ülesande täiesti iseseisvalt, ilma küsimiseta ära lahendada. Pealegi tunnen ma ennast seal palju targemana kui üksi ülesandeid vehkides. Järgmine nädal tuleb ka matemaatikane, ainult esmaspäev jääb vahele - tuleb teha Tartutiir. Lähen esimest korda üksi autoga Tartusse - vast jään elama. 
Avastasin enda jaoks ühe mõnusa toidu, mida saab hõlpsalt vabavaraga täiendada - retsept õun ja juust, millest mul sai pirni-juustu-vabavara salat! Hea kooli kaasa võtta. Lisaks möödus neljapäeva õhtu küpsetamise vaimus ning valmisid 2 karaskit - mõlemad 5 kogust, üks mulle viieks toidukorraks, teine perele nii mitmeks korraks, kui jätkus. Peale selle tegin veel ühe katsetuse - pannkoogid singi ja juustuga. Muidu maitsesid täitsa hästi, kuigi ema ristis need hellitavalt "ketsitaldadeks".

  

Neljapäeval tuli mõte teha endale üks karp. Nimelt olen varunud endale pudingupulbreid ja proteiinibatoone, kuid ei teadnud, kus neid hoiustama hakata. Nõnda leidsin kingakarbi, millesse oma varanduse peitsin. Otsustasin, et karbi kallale lähen vaid "hädaolukorras" - kui on liiga kiire millegi muu kokku keeramiseks või kui magusaisu tahab silmanägemise ära võtta. Praeguse hetkeni on karbi sisu täpselt selline nagu selle loomise hetkel ;)

 

Reedel oli üpris tihe päev. Hommiku veetsin ikka matemaatikaga maadeldes, pärastlõunal panin oma vanale Passatile hääled sisse (ja oi mis lahedat häält ta teeb!) ja põrutasin Viljandisse. Tuli teha haiglatiir - arsti juurde ja röntgenisse, et teha tervisetõendile kopsupilt. Tulin ära, pea mõtteid täis ja sõitsin otse koju. Vahetasin riided. Hakkasin nõusid pesema. Ja siis mõtlema. Kurat! RÖNTGEN! Sel hetkel ei osanud ma leida enda kohta muid iseloomustavaid sõnu, kui "Kuradi tainas!" Unustasin lihtsalt ära! Hakkan vist vanaks jääma.
Ülejäänud õhtu möödus plaanipäraselt. Keerasin kiirelt õhtusöögi (heeringas kartuliga) kokku - endale grammitäpsusega, ülejäänud perele umbes. Õhtuks oli meid kutsutud sünnipäevale, kus kasutasin ära oma patutoidukorra. Plaanisin küll söömisega piiri pidada. Esialgu tundus, et see ka õnnestub, kuid soojale söögile järgnesid sushi (esimest korda proovisin), puuviljad, salat, korvikesed, kukeseenepirukas, kringel, tort jnejne. Kõigil oli vist lahkudes äärmiselt raske olla - kõhud head-paremat täis! Kaalusin järgmisel hommikul 80,7kg, kuigi reede hommikul näitas kaal 79,9kg. Aga ma polnud kurb - see oli aimatav. Täna hommikul oli kaal 79,6kg, niiet kõik mis patutoidukorraga juurde tuli, läks korraliku kavaspüsimisega jälle korstnasse! 

Laupäeva õhtul otsustasin pärast väga pikka aega otsida välja rulluisud ning kergliiklusteega rinda pista. Ilm oli taaskord super ning uisutasin üle 10 km! Väga mõnus. Koju jõudes nägin heki tagant tõusmas suitsulinti - maituli! Nõidasid küll ei näinud, aga tuli praksus see-eest kenasti. Ja milline põlemismaterjal - astelpaju-ja roosioksad! Sellesse hunnikusse maanduda poleks kindlasti tahtnud...

  

Tänane päev möödus mul peamiselt köögis. Küpsetasin esmakordselt sel kevadel värsketest rabarberitest kohupiimakooki! Maitse suhtes ei oska kommentaare anda, kuid lõhn oli küll hõrk! Ja pere kiitis, et maitseb hea. Mina suutsin näpud koogist eemal hoida :) Kuid see-eest lasin hea maitsta grillitud lihal. Ema maitsestas sea kaelakarbonaadi, mina kaalusin oma koguse välja ning sain samuti šašlõkki süüa. Küll see FitLap on üks hea asi! :) Teised vaatasid portsjonit mu taldrikul (valisin retsepti grillitud liha puuviljasalatiga), siis mind, siis jälle portsjonit ja vangutasid pead. Õhtul võtsime vanematega ette väiksese jalgrattamatka Võrtsjärve äärde. Pilt tehtud järve ääres kõrguvast vaatetornist. Kevad on lihtsalt imeline :)

  

Ja on põhjust enda üle uhke olla!