... ja siis saabus vaikus, räägitud kõik me jutud said... Tundub, et ongi nii nagu Joel Steifeldt laulab. Ei tea kas oleme siin kõik, või siis peaaegu kõik ennast selle blogimisvõistlusega tühjaks kirjutanud. Seda minagi siin endale lubasin, et kui olen endale tõestanud, et suudan iga päev, võistluse lõpuni ühe kirjutise postitada, siis tükil ajal siia asjatama ei tule. Ei maksa ikka katteta lubadusi anda.

Mul  kestab veel  viimast nädalat sel suvel see nn. Mummu lasteaia pidamine siin. Nüüd siis hommikused multikad vaadatud, poes käidud, rattaralli ümber maja tehtud, lõuna peetud ja käib vaikne tund, s.t. lõunatudu. Seega vanaema aeg iseendale. No ei saanud jätta piilumata, mis siin FitLapi lehel toimub. Kahtlaselt vaikne on. Ainult mõned usinamad on postitusi lisanud. Proovin siis ise ka olla nende hulgas.

Eile oli küll vihmapüha aga mul tegemist jätkus. Pühapäevasel maalkäigul pandi mulle kaasa mitme purgi jagu värskeid kurke. Ma siis arvasin, et läheb jälle hapendamiseks aga kus sa sellega. Lapsed nõudsid hoopis marineeritud kurke, et hapendatud olevat juba küllalt, et nemad väga paluvad, et ma seekord hoopis marineeriks, et kui külla tuevad, siis hea võtta emme tehtud maitsvaid kurke. No mis seal siis ikka, saigi siis kuus liitrilist purki marineeritud ja on ju neid retsepte ka, kus ma saan enda tarbeks neidki kasutada.

Kui kurgid tehtud, siis läks soolaoa keetmiseks. Need ju ka kõigi suured lemmikud. Oi, kuidas sööks ja rüüpaks kõrvale külma piima. Mehed vist võtavad neid õllekõrvaseks. Mis parata, piim ju nüüd omaette toit ja priisata ei saa. Tegin siis endale oa-singi salatit.

Seal küll ette nähtud punased konservoad aga neid põldubadega asendades saab endale isegi koguselt pisut rohkem lubada. Tegin salatit kohe topeltportsu. Siis jälle häda, et õuna jätkus ainult ühe portsu tegemiseks. Vaatasin asendusi ja leidsin, et võin virsikut panna. Tulemus sai uskumatult hea.

Kuna külmikus oli väikese ämbri põhjas pisut mustikaid, sai veel tehtud kama-müslikooki. Seekord polnud panna Profeel kohupiimakreemi, siis panin hoopis Fast pannkoogijahu ja klassikalist kodujuustu. See andiskoogile  hoopis teise maitsenüansi. Nii et jällegi midagi uut. Aga selleks korraks tuleb siis otsad kokku tõmmata ja postitus teele panna. Teises toas vist hakatakse juba ärkama ja siis ootavad ees muud tegemised. Loodan siit  ikka head  lugemist leida.

 

Peatse kirjutamiseni!