Tere!

 

Mõni aeg tagasi sai esimese emotsiooni ajel tehtud soodukaga Maximast ost, järjekordne perenaise abiline - Multikeetja. Kunagi lubasin, et kui olen temaga natuke rohkem sõbraks saanud, siis ka kirjutan sellest. Nüüdseks siis juba mitmeid kogemusi ja need on päris positiivsed. Olen teinud FitLapi retseptide järgi ühepajatoitu, kanasuppi, seljankat, borši suppi jne. Ühepajatoidu valmistamisel ainult see eripära, et kapsaid tuleb lasta koos lihaga pisut haududa, siis vajuvad alla ja tekib ruum ülejäänud produktide lisamiseks. Kasutades nn. segafunktsiooni saavad kõik toiduained ilusti valmis ja isegi kartlulid katki ei kee. Väikese ehmatuse sain, kui proovisin teha kruubipudru juurde ahjuliha veiselihast. Kuna minu keetjal on programmid vene keeles, siis seadistasin kogemata hautamisprogrammi asemel küpsetamise. Ja ega sellesti poleks midagi olnud, kui oleks küpsetamise aja vaadanud üle. Tund aega oli selleks ilmselt liiga palju, paras oleks olnud paarkümmend minutit. Olin rahulikult toas, kui taat sattus kööki ja hõikas, et tule vaata, keetjast tuleb jubedalt auru. Kui kööki läksin, siis tundsin kerget kõrbelõhna. Lülitasin keetja ruttu välja ja uurisin mis toimub. Muidugi oli poole tunniga lisatud vesi aurustunud ja liha pruunistuma hakanud, aga ikka päris õigel ajal sai asi päästetud, sest liha ise polnud veel sugugi kõrbenud. Kallasin väikese tilga vett peale, panin masina hautamisrežiimile ja toit sai väga maitsev. Nii et seekord sai  tänu taadile toit päästetud ja teinekord olen ehk programmi seadistamisega tähelepanelikum.

Eile tuli mõte valmistada kapsarulle. Hommikul kui tuli pliidi all, siis lasin kapsalehed juba pehmeks ja praadisin hakklia valmis. Riisi keetmiseks kasutasin Tuppeware mikrolaineahju riisikeetjat. See on üks järjekordne tänuväärne perenaise abiline. Pestud riis keetjasse, külm vesi peale ja 10 minutiks mikrouun käima, lisaks 5 minutit järelvalmimist ja riis pehme. Täidis valmis, keeratud kapsalehe sisse ja rullid praeahju küpsema.

Oh seda eilset ilma - sajab, ei saja, päike, sajab, ei saja, sajab.......päike...... Ühesõnaga sügis, mis sügis, aga õue ju ikka vaja minna.  Nii see ilm mind hommikupoolikul muudkui narris,  seni kui rullid olid natuke ahjus olnud, siis köögiakna taga päike täiega säras, aga söök pooleli. Siis tuli päästev mõte, milleks mul siis see Multikeetja on. Panin potipõhja vee ja tõstsin kapsarullid aurutamisnõusse, mis käib poti peale. Seadistasin aurutamisrežiimi ja kellaaja, ning lasin ise kodust jalga. Keetjal see hea omadus, kui ta jõuab oma programmiga lõpuni, siis lülitub automaatselt soojendusprogrammile. Mina jalutasin õues, siis hüppasin bussile, sõitsin linna, käisin oma endistel töökaaslastel külas, tööpäeva lõpuks jalutasin tütrele tööle vastu ja koos lasteaeda lapselapsele järgi. Koju tagasi jõudsin õhtusöögi ajaks. Soe toit keetjast välja ja kõik koos sööma ja sain kiitagi, et nii maitsev.

Nahka need kapsarullid peaaegu kõik pandi ja see mis õnnestus päästa, saab mulle täna lõunaks!

Oma väljanägemiselt on seekordsed rullid täiesti teistsugused, sest   kasutasin punast peakapsast, mis tütar mulle ükspäev salati tegemiseks tõi ja musta riisi. Kapsapea oli nii suur, et jagus nii salatiks, kui rullideks, mis said täiesti söödavad, isegi ütleks et maitsvad.

Aga mis puutub Multikeetjasse, siis minu jaoks ei ole ta küll mingi tolmukoguja, vaid hoopis tubli abimees, mis leiab kasutamist ka edaspidi. Paljud funktsioonid praeguseks veel katsetamata.

 

Püüame ikka oma elu lihtsamaks teha!