Ise küsin, ise vastan.

Istusin siin oma opiootuses ja maadlesin oma imeliku kurguhädaga, mis kiusas just  öösiti ja hommikuti ja nii see muudkui jätkus. Ühel õhtul enne magamaminekut tundsin, et hakkab jälle kurgus kibe. Hõikasin küll siin välja, et kas kellegi on häid soovitusi, aga vastuse leidsin ise. Läksin oma ravimikapi juurde, et võtta taruvaigu-saialille kurgusprei. Järsku jäi silm peale astelpajuõli pudelile. Võtsin selle ja proovisin oma suud seest õlitada. See oli küll üks tark mõte, sest hommikuks oli  juba palju parem. Vahel võib abi olla väga lihtsatest asjadest ja julgen teistelegi soovitada, kellel sarnane probleem, kahju see igal juhul ei tee. No ja siis veel see tilkuv nina, juba kuu aega vahelduva eduga muudkui nuuskasin.  Aga kui ikka nna tilgub, siis narkoosi ju ei tee..Ja et see pikk ootus tühja ei läheks, helistasin viimases hädas perearstile. Tema arvas kohe, et mingi allergiaga tegu on ja kirjutas välja allergiavastse ninasprei retsepti. Tänu sellele saingi oma mured kontrolli alla ja õigel ajal olin nagu viis kopikat juba enne kukke ja koitu Maarjamõisas.

Et asi selgem oleks, siis nendest vanadest postitusetest saab lugeda, millest jutt käib.

https://www.fitlap.ee/blogi/kasutaja/tiina722/juuli-jutud-margatud/

 

https://www.fitlap.ee/blogi/kasutaja/tiina722/juuli-jutud-margatud-vol-2/

 

Suur laps sõidutas lahlkesti enne kooli-lasteaia-töö ringi  emme kohale. Silmakliiniku koridor oli paksult rahvast täis ja tundus, et siin istun ma eile õhtust alates söömata ja hommikust joomata  olekut terve igaviku.

Juba kuidagi harjumuseks hakkab see söömata-joomata olek saama, eelmisel korral 2 nädalat tagasi sai harjutatud ju lausa mitu päeva. Nii et FitLapi kava täitmine pisut rappa läinud aga seda minust olenemata põhjustel.

Aga kui kell kukkus kaheksat ja tõsine tööpäev pihta hakkas, siis lahterdati patsiendid  palatisse, haiglariided selga ja oodata polnud vaja üldse mitte nii hullult. Lapsed said eelisjärjekorras opilauale ja Nii umbes poool 11 tuligi minu kord. Enne seda vaadati veelkord silm üle koos veel pikkade kogemustega tohtriga ja pandi plaan paika. Väikesed ettevalmistused ja tuligi uneaeg. Kui ärkasin, siis oli aeg paar tundi edasi läinud, lasti natuke uneleda ja maailmaga taas kontakti saada ja siis palatisse, kus ootas soe lõuna (mitteFitLap). Aga tundsin sellest suurt mõnu. Ja siis üllatas veel laps, astus palatisse sooja late kohviga.

Kui tohter palatisse tuli rääkima, siis selgus, et opil oli ette tulnud ka üllatusi, mistõttu aeg läks pikemaks, kui plaanitud. Meditsiini termineid ei hakka siin nimetama aga lihtsalt seletatuna kunagi 50 aastat tagasi tehtud silmalõikusel tehtud lihase kinnitus oli väsinud, täiesti lahti tulnud ja vajas uusi kinnitusi. Nii et kaks kärbest ühe hoobiga. Laisklesin veel  tööpäeva lõpuni ja siis Kliinikumis tööpäeva lõppedes korjas teine laps mu autole ja kodus ma olengi. Ise poleks kuidagi saanud, sest pea käis hullult ringi. Pean ütlema, et sel päeval tundsin küll, kuidas kõik see personal teeb oma rasket tööd südamega. Jätkub ainult kiidusõnu. Selle eest neile suured tänud. Nädala pärast lähen ennast näitama, eks siis alles paistab lõpptulemus, kui sidet vahetati, siis lasti  peeglist pisut piiluda. 

Praegu teen siin seda mida ilmselt teha ei tohiks, päästab mind piraadisilm (sidemes). Kui sideme maha võtan, siis ni enam ei tee. Lugeda eriti ei lubatud, küll aga telerit vadata võib. Aga kui mõni trükiviga sisse on lipsanud, siis palun vabandust. Ilmselt nüüd mõni aeg ma siia ei satu objektiivsetel põhjustel aga luban, et FitLapitan vapralt edasi. Seda tegin ka juba täna õhtu, eile valmistatud toiduga. Tervitusi sõbrad!

Elame veel!