Tere!

 

Meie kandis öeldi vanasti nii: “Jaan visas jahhe kivi vette” (Jaan viskas jaheda kivi vette).  Selle kohta teab kindlasti Helen rääkida, kuidas selle vee temperatuuriga meil lood on. Tahaks muidugi loota, et pärast pisikest Jaanipäeva järgset vihmaperioodi jätkuvad  kaunid suve- ja puhkuseilmad. Tänavu oli eriti ilus jaaniõhtu ja -päev ja mis mulle asja juures kõige rohkem meeldis, siis vähemasti Tartus polnud näha ühtegi sääske. Nagu meil viimastel aastatel kombeks, nii ka tänavu, istusime taadiga kahekesi oma aias kaminatule ees ja grillisime. Mina tellisin kanaliha, taadil oli oma lihavalik ning lambasooles šaslõki toorvorstid, kõrvale tegin  salatit. Mul tuli idee, et kui õige prooviks, äkki kõlbavad juba oma aia kartulidki juba, sest vaojupukesed said juba aprilli keskel maha pandud. Raatsisin neli põõsast üles tõmmata, kartulid olid küll üsna pisikesed, igaüks nii paras ühe ampsu jagu, aga meile kahele jätkus toidu kõrvale.

Paar päeva enne Jaani sai koduaias tähistatud paraja seltskonnaga ühte sündmust ja mis seal salata, lubasin endale üle pika aja paar pokaali veini, toitu sai küll valitud aga kogustest me ei räägi. Magustoiduks läks muidugi endaküpsetatud rabarberikook ja ohjeldamatult jäätist. Kaetud laua taga pikalt istumine on kurjast, kaob igasugune kontroll toidukoguste üle. Palju lihtsam on piiri pidada, kui paned endale taldrikule lubatud toidukoguse valmis ja juurde enam ei tõsta.  Ja nii oli, et läks trumm, läksid ka pulgad, aga ei ole see liiigsöömine suurem asi, mõjub enesetundele halvasti. Järgmisel päeval oleks justkui pohmell olnud. Andsin endale lubaduse, et enam nii ei tee, aga jäi ka Jaaniõhtul piir pidamata. Joogiks lubasin endale   ühe alkoholivaba õlle ja toiduga läks nagu läks.  Sisetunne vist ütles mulle, et pärast nii pikka aega korralik olemist (varsti täitub FitLapis kolm aastat) komistan ja kukun, seega jätsin seekord ennast Jaaniduellile kirja panemata. Nii et ise tehtud, hästi tehtud, kellele sa ikka kurdad. Hetkel ei hakka isegi lubadusi andma, sest pühapäeval oli veel üks külaskäik ja nädalalõpus tulemas sünnipäev. Ega ma ennast nüüd hästi küll ei tunne, sest kaalunubrid, mis eile vastu vaatasid, ei meeldinud sugugi. Aga loobumisvõitu pole ka plaanis anda, peale neid suuri komistamisi tuleb lihtsalt selg sirgu lüüa, nautida suve ja edaspidi püüda tublim olla. Paaril viimasel päeval on see isegi õnnestunud. Ei saa mitte jätta lisamata pilti kopsurohust (siniste õitega), mis aeda lillepeenrasse on endale elukoha asutanud ning paksuks söönud perenaisest.

,

Ilusat suve jätku kõigile ja eriti neile, kel puhkus veel eest, elame veel!