Tere!

 

Kes püüab kõigest väest saab üle igast mäest. Järjekindlus viib sihile. Kas kilbiga või kilbil, no mis küsimus see selline on, ikka kilbiga.

Kõik need laused toetavad ühte ja sama mõtet - kui ikka väga tahta, siis on võimalik elus saavutada nii mõndagi. Ei maksa kunagi endas kahelda ja kergekäeliselt välja öelda, et nagunii ma ei saa hakkama, et parem ei proovigi. Julgust, ainult julgust, võta ennast kätte ja tee ära! Elu on ettearvamatu ja teeb oma keerdkäike ja juhib õigele rajale. No kes oleks osanud arvata, et võtan pensionipõlves veel sellise elumuutuse ette. Siin ma nüüd olen Teie seltsis, õnnelik ja oma uue minaga rahulolev ning plaanin ka edaspidi sellel rajal püsida.

Sama seis on ka blogimisega. Kui olin FitLapi seltsis juba 11 kuud olnud, polnud ma siia kirjutanud ühtegi rida ega teinud mitte ainsatki blogipostitust ja mõtlesin, et ega mina küll hakka kunagi blogima. Teiste postitusi oli küll tore lugeda. Kui aga püstitatud kaalueesmärk hakkas juba paistma, tuli pähe mõte, et äkki siiski prooviks, kas saan hakkama. Ja mis juhtus, peaaegu iga päev postitus. Ei tea, kuidas see nüüd nii on, koolipõlves oli kirjandite kirjutamisega väga keeruline. Ei imenud sulepeast eriti midagi välja ja sain oma koolipoisi hinded kuidagi kätte. Ja raamatuidki ei meeldinud millegipärast eriti lugeda, kuigi lugema hakkasin juba viie-kuueaastaselt. Ju siis polnud veel minu aeg käes. Täiskasvanupõlves aga loeks lõputult, kui aga aega jätkuks.

Ükspäev, kui viimane blogimisvõistlus oli juba mitu päeva tagasi välja kuulutatud, avastasin ma selle juhuslikult Facebookist. Ja mida mina näen, tol hetkel ma nimekirjas lausa auhinnalisel kuuendal kohal. Ei osanud arvatagi et mu tagasihoidlikke heietusi siin niipalju loetakse. Siin palju kogenud tegijaid-blogijaid, nii et auhinnalisele kohale nagu polnud plaanis pretendeerida kuid samas tekkis hasart. Mõtlesin ennast proovile panna, kas leidub teemasid, millest kirjutada iga päev uus postitus. Pasitab, et välja vedas, pidasin võistluse lõpuni vastu ja ei pidanudki väga pingutama. Hurraa, olen võitnud blogimise võistluse - s.t. võistluse iseendaga. Preemiaks saadud iga postituse eet 1 päev FitLapi kasutusaega. Ja tundub, et isegi lugejaid on igapäevaselt leidunud ja terve rida fännegi on tekkinud. Aitähh kõigile, kes on olnud nii toetavad ja mu mõtteid ehk edaspidigi viitsivad lugeda!

Reklaami ma enda blogile kusagil pole teinud ja vaevalt, et ma edaspidi siia igapäevaseks kirjutajaks jään. Aga vahel ikka, kui tundub, et midagi on öelda ja teiega jagada, kriban siia jälle mõned read. Kuigi suur töö on juba tehtud, olen ikka teel.

 

Päikest ja head teel püsimist!