Täna hommikul vaatas mulle kaalult vastu 70.5 kg. Sel nädalal hoian kaalu mõttes otsekui hinge kinni, ennast veidi tagasi, sest töötan selle nimel, et 1. maiks vaataks kaalult vastu 69.9-- 60ndad.

 

Kui kaalulangusega alustasin, siis isegi ei unistanud 60ndatest, mõtlesin, et 75 oleks ka hea saavutus. Kui olla aus, siis nii palju kaalulangust tundus... saavutamatu, võimatu, vähetõenäoline. 69 muidugi ei ole 60 ja minu lihasmassi juures on päris 60 tõenäoliselt ebamõistlik. Aga ootan 60ndaid sellegipoolest, sest tegemist võimsa sümboliga smiley. Siis jäävad veel nibin nabin kilod ja rasvaprotsendid ja ongi see langetamine läbi. Hirmus ja kaunis. 

 

***

Aprilli teine pool on kulgenud enam vähem kavas ning aeglaselt oma atra seades. Kavas on olnud keeruline püsida, kuna olen olnud väga sotsiaalne-- grill, matk, kursakaaslased välismaalt külas jne. Sellistel hetkedel olen visanud kava ajutiselt nurka ja üritanud olla.. nautiv, aga mõistlik. Nt väljas süües valida enam vähem makro tasakaaluga toidu, alkoholi juues juua üks alkohoolne ja mittealkohoolne jook vaheldumisi jne. Minu suur liikuvus võimaldab õnneks aeg-ajalt rohkem süüa ja kaalulangust ehk veidi aeglustada, aga mitte peatada. Samuti hoiab mind kavas.. tahtmine. Olles aprilli alguses toiduga liigselt mänginud, on mu eesmärgid silme ees ja norivad muga tüli, kui neid eiran. 

***

Põhjamaale tuli vahepeal suur kuumalaine ning nõnda sattusin tegema oma esimest meresuplust! Nooremana üritasin igal aastal võimalikult vara ujuma minna, kas või paar sekundit. Oli väga külm laugh, aga lõbus. 

 

***

Niisiis. 4-5 päeva veel ja vaatame, kas õnnestub. Mul on käsil tavapärasest töörohkem nädal ja mõnikord paneb tööperioodi lõpp mind.. mõtlema lõdvestumisele koos hedonistlike toitudega. Üritan seekord siis mitte. 

 

***

Kui aus olla, siis sellised ambitsioonikad eesmärgid toovad mõnikord kaasa hilisema tagasilöögi-- et keskendud saavutamisele ja siis lased pikemalt lõdvaks ja nii ta läheb-- aeglaselt. Nt mu kolleegid plaanivad järgmisel nädalal minna koos minuga buffeerestorani ja tean hästi, et selline olukord ei soosi mõistlikkust. Et ma ei taha maikuus nii lubav olla (pigem olla kavapärases üks-patutoidukord-nädalas režiimis), nuputan veidi, kuidas lahendada. Äkki pakun välja miskit muud-- matka, grilli jne? 

 

***

Sõltuvalt koormusest satuvad mu töö juurde aeg-ajalt hunnik ajutisi töötajaid, keda palgatakse juurde päeva kaupa vastavalt vajadusele (nagu Eestis GoWorkABit). Olin isegi alguses üks neist. Mõned neist on saanud ka mu sõbraks ning näeme aeg-ajalt. 

 

 

Kaalulangus toob mulle igapäevaseltki suurt rõõmu, aga olen nüüd vist sellega ka veidi harjunud-- et elan nüüd teist elu. Aeg-ajalt aga tuleb mõni mu tuttavatest/sõpradest ajutistest töötajatest meile jälle tööle (keda pole ammu näinud) ja tuletab mulle meelde, et VAAU, KAROLIN! Et olen täiesti drastiliselt muutunud, mõne jaoks isegi äratundmatuseni. Siis jälle üllatun, muhelen ja meenutan-- olen tõesti jõudnud kaugele. On olnud raske, väljakutsuv ja sageli palju vähem glamuurne, kui teised kujutlevad (see igapäevane kaalulangetamise karbielu). Aga hoolimata vähesest glamuurist, on glamuurseks läinud nüüd! 

 

Sageli uuritakse ka, et no kuidas sa seda tegid? Mida sa sööd? Selgitan siis, et toitun lihtsalt tervislikult makropõhise toitumiskava abil, teen jõutrenni ja pööran palju tähelepanu headele vaimsetele toiduharjumustele. Inimesed otsekui pettuvad selle vastuse peale-- et ei olegi mingi imetoit või programm! Ja et asi lihtsalt.. aeglases ja pikas hästi läbi mõeldud pingutuses. Mõnikord on suurte väljakutsete võti lihtsuses (simplicity), mitte kerguses (ease). Õppetund ka mulle. 

***

 

Aprilli lõpuks soovin teile ilusaid toidukarpe angel!