Maailm saab igavesti täis olema kooke, krõpse ja šašlõkki, vahe on selles, kuidas nende lähedusele reageerime. Mul aitavad Fitlapi  rajal püsida paar motiveerivat mõtteharjutust, mida võimalusel igal hommikul loen ja võtan ette. Tahan teiega jagada enda nimekirja mõtetest, mida pean motiveerivaks-- mis mind lugedes lohutavad ja toetavad ja aitavad kavas püsida. 

1. Tervislikku toitumist ei kahetse ma kunagi. Kahetsen ainult murdumist või mitte hakkama saamist, aga ei ole olnud mu elus ühtegi päeva, kui olen mõelnud, et kurat, see tervislik toitumine. Kui püsin kavas, olen alati rahul ja seega on selle poole püüdlemine alati hea mõte. See tasub end ALATI ära. Kui püsin kavas, toob see mulle nii palju rõõmu. Juba praegu, kokku -7 kg juures, olen kogenud nii palju enesega rahulolu ja rõõmu-- mõned uued riided, paremas vormis keha, rohkem energiat jne. 

Muide, isegi kui olen üritustel loobunud kavavälist söömast, pole seda kahetsenud. Olen hoopis olnud enda üle eriti uhke. 

2. Ebatervislik toitumine ei tekita head tunnet. Tundes suurt isu mõne toidu järele, on küll mulje, et see saab olema nii nauditav, aga enamasti tunnen end hästi vaid söömise ajal ja kohe pärast söömist pigem topelt halvasti-- kõht on täis  ja olemine raske ja halb, peal ka pettumustunne. Kui olen pikemalt ebatervislik, ka siis pole tunne ju hea-- väsinud ja raske, tunnen end suurena ja ebamugavalt. Lisaks kahetsen tavaliselt eesmärkide kõrvale jätmist. Ning kas olin varem vaid ebatervislikult toitudes õnnelik? Ei, tegelikult olin enamasti palju õnnetum, endaga üldse mitte rahul. 

3. Saan süüa ka häid asju, lihtsalt tervislikult. Fitlapis on palju häid retsepte, pluss iganädalane patutoidukord. Asi on lihtsalt tervislikes alternatiivides ja kogustes. Võin süüa burgerit, puuvilju, magustoite nt pannkooke ja palju muud. Mõnikord pean lemmiku söömiseks veidi ootama (nt seda korda nädalas), aga pikas perspektiivis saan enda isud rahuldatud. 

4. Olen tugevam, kui arvan. Mõnikord tuleb peale tugev isu või nälg, aga tean, et pean vaid veidi ootama ja juba tulebki uus maitsev toidukord. On okei tunda end halvasti, mõnikord nõrgalt või kurvalt, küsimus selles, kuidas tundele reageerida. Nt kellegi peale vihastades ei torma ju kurikaga talle kallale, miks siis peab isu tähendama automaatselt külmkapi avamist? Ootan veidi, joon teed, kohvi või vett või nt võtan menüüsse oma isuga sarnase toidu (nt magusaisu puhul midagi magusat). 

5. Mõnikord on vaja proovida uusi toite. Eks ikka väsin samadest retseptidest, siis saan lihtsalt proovida miskit uut. See ei pea tähendama, et torman sööma ebatervislikku. Fitlapis on sadu retsepte, lisaks veel kõik need asendused. 

6. Kui keegi mind ebatervisliku toiduga ahvatleb, saan võtta veidi aega ja selle läbi kaaluda. Kas see on väärt kavast välja minemist? Kas see toidukord tõesti kaalub üles selle, et mu kaalutee paariks päevaks peatub? Mõnikord küll, aga enamasti ma pigem lihtsalt ei viitsi seda aega võtta, see ebatervislik toidukord aga ei ole seda üldse väärt. 

Meenuvad ka need korrad, kus olen valiku läbi mõelnud ja olnud endaga väga rahul, et jäin kavasse (märkus: sellisel juhul vb söön väljas, aga väga tervislikult, nt salati, vaid natuke sushit jne). 

7. Tervislik toitumine muutub lihtsamaks. Arvestades palju raha kulutab toidutööstus üle kogu maailma ja kui hästi on oma salajased valikud mõelnud läbi supermarketid, oleme keerulises olukorras. Aga harjutamine teeb meistriks ja tervislik toitumine muutub lihtsamaks, harjumuspäraseks. Eks raskeid hetki tuleb ikka ja mõned asjad igavesti rasked, aga kava järgmini muutub aja peale lihtsamaks kui alguses. Nt ma juba praegu ei kujuta ette, et suudaksin 2 päeva toimetada, ilma et mõni kavast saadud toit tegemisele ei läheks. Harjume teleka ees mitte sööma või arvuti taga teed jooma, aga mitte sööma. Harjume ei ütlema. 

8. Mõnikord saab jaks otsa-- pole aega süüa teha. Siis võib proovida teha halvimatest valikutest parima-- osta poest kaasa see tervislikum valik (nt võileib, mitte saiakestekott tööle jne). Kasutada mõistlikku hädaalternatiivi. 

9. Stress ei ole hea vabandus. Kuigi pingelised elu hetked teevad kava järgimise raskemaks, ei ole see pikas perspektiivis minu jaoks mõistlik lahendus, et stressi ajal söön, kuidas isu juhatab. Mu elus on alati stressi ja sageli tunnen, et on pingeline. Aga sale tahan olla sellegipoolest ja mittetervislik toitumine toob juurde lisastressi negatiivsete tunnete, väsimuse jms näol. Lisaks on stress just mu Everest-- sel ajal ongi toitumine kõige raskem ja just selle mäe soovin vallutada. 

10. Mõtlen järele, Fitlap on tegelikult maitsev. Mul ei olnud nii, et enne tegin imemaitsvaid, aga rasvaseid toite ja nüüd närin kapsalehti. Tegelikult on just Fitlapi abiga mu menüü mitmekesisem kui kunagi varem-- olen leidnud palju maitsvaid retsepte. Tuleb lihtsalt paar rasket hetke aeg-ajalt üle elada. Varem sõin pigem valmistoitu, mis ei ole alati maitsvam. 

11. Olen lähedaste kommentaaridest üle. Ikka juhtub, et pere või sõbrad ahvatlevad või kergelt saboteerivad-- pakuvad ebatervislikku toitu, teevad mõne imeliku kommentaari. See pole põhjus, miks kavast loobuda või end halvasti tunda, see nende probleem. Olen õppinud, et tuleb lihtsalt endale kindlaks jääda ja ei öelda ja kõik läheb paremaks. Pigem kahetsen, kui järele annan. 

12. Tähistada võib ka Fitlapi toiduga. Kui on pidu või piknik, võin kaasa võtta ka Fitlapi toitu. Saan eriti gurmee-tervisliku koka maine ja jään kavasse. 

13. Kõik eksivad, see pole põhjus loobumiseks. Olen juba praegu mitu korda kavast kõrvale söönud, mõnikord isegi mitu päeva. Ma ei tea ÜHTEGI kaalulangetajat, kellega see poleks juhtunud ja sellest räägivad KÕIK kaalulangetusraamatud ja videod. Küsimus on selles, kas lähen kavasse tagasi ja kui kiiresti. Kui eksin, mõtlen oma vea läbi ja kobin kohe kavasse tagasi. See, mida pikas perspektiivis kõige rohkem kahetsen, ei ole viga ise, vaid just mitte tagasi pöördumine. 

14. Seekord saan hakkama. Olen ka varem proovinud, aga seekord on mul toeks palju uusi asju. Fitlapi kava (ekstra disainitud nii, et saaksime hakkama), kogukond, mina ise ja mu teadmised. Juba praegu olen olnud tubli ja kaotanud juba umbes 7 kg (enamiku koos Fitlapiga). Saan hakkama ka edasi. 

Olen motiveerimisest ka varem kirjutanud: https://www.fitlap.ee/blogi/kasutaja/tervislikudm6tted/enese-motiveerimisest-kuidas-leida-lohutust-ja-roomu-muust-kui-toidust/ 

 

Aga mis mõtted teid motiveerivad?