Hüvasti, oktoobrirada

Minu kui rattasõitja õnneks kuulutati november pigem soojaks kuuks.

Enne tulevikku vaatamist annan aru oma Rajal Oktoboober 3000 üritusest. Sel nädalal ma kaalu mõttes kokkuvõtteid teha ei saa, sest hormoonid teevad vahelduseks oma tööd (ja seetõttu kaaluda pole mõtet). Ise kahtlustan aga, et lõpetasin kuskil 70.4-70.5 peal, kuu peale kokku 2 kilo. See tundub hea tulemus, ent olen ise siiralt skeptiline, sest eks need esimesed kilod suuresti veekaal.

Suures plaanis siiski pole hullu-- eks tagasi rajale jõudmine ja uude elurütmi sisse elamine ongi rasked asjad-- edasi tuleb minna sellegipoolest. Ja isegi kui on olnud keeruline, siis see on parem kui mitte midagi või kõvasti parem kui nt terve kuu ebatervislikult toitumine. Võiksin nt olla 3 kg raskem ja kõvasti kurvem . Mul on parem ülevaade enda väljakutsetest ja väikestest takistustest, mille kõrvaldamisega edasi tegelen. Võtan ette, vallutan ja edasi lihtsam.

Oktoobrikuu tulemuseks on siiski aga midagi rõõmsat: paranenud peegli- ja lihasvorm. Olen oma kultuurišoki ja sõprade igatsemise energia matnud trenni. Truult harjutan nüüd tööl jõusaalis käimist, olen trehvanud proovitreeningutel kõiki kesklinna MyFitnesse ning vähemalt keharasv on hakanud taanduma ja jõud jälle veidi taastuma. See teeb mulle palju rõõmu, sest võrreldes kevadega oli vahepealset vormi kurb vaadata. Teised väitsid, et ei märka, aga ma ju ise tean.

(See ei ole mina, vaid illustratiivsed musklid)

***

Kuidas möödus aga oktoobrikuu lõpp?

Pärast viimast aruandlust kihutas mu kaal suureks rõõmuks alla. Sellel lainel püsisin tublina kuni nädalavahetuseni, kus käisin 3-l peol. Jah, taaskord need korteripeod mulle saatuslikuks said. Ühel peol selgus, et 2 aasta jooksul on mu sõbral tekkinud pea kõik uued sõbrad ja--- kaboom!-- peol polnud muud teha kui veidi kohkunult end toiduga julgustada . Nendest pidudest õpin seda, et kui söön, võtan endale eraldi taldriku ja söön vaid 1 portsu valitud snäkke, mitte ei miilusta snäkilaua taga terve õhtu. Samuti on mul plaan mõelda peole saabumine paremini läbi-- astud ruumi, otsekui mereväelasena hindad enda ees olevat sihtmärki kogu selle laiuses ning teed plaani. Aga vastupidiselt mereväelasele on mu plaan neid snäkke MITTE HÄVITADA, vot siis .

Teisel rindel olin aga väga edukas. Tööl jätkub maiustuste, kommide, sünnipäevakringlite jms paraad. Ja mina-- jõhkralt ignoreerin. Nädala lõpu poole mõnikord ikka unistan, aga siis löön (mõttes!) endale sõrmede pihta. Kui olen aus, siis probleem on just see korra järeleandmine. Nagu terroristidega läbi rääkimine-- edasi tulevad ainult järgmised allaandmised ja läbirääkimised. Nii jätkata, vankumatult!

See tööl cappucinode luristamine on ka osutunud üllatavalt suureks probleemiks. Lihtsalt nii maitsev, väsinud mõistus hommikul igatseb! Üks päev avastasin end joomast 5-ndat cappucinot päevas ja sain aru, et: I need an intervention. Tänasest on lubatud 1 cappucino ning piiramatus koguses presskannukohvi või filtrikohvi piimaga. Seda nii palju lürpida ei soovi.

Neljandaks paistab, et mu 10 minutit tööle rutiin ei suuda asendada 14 km rattasõitu Põhjamaal. S t et ma ei saa enam kavaga nende kulutatud kalorite arvelt paindlik olla ja pean mõtlema, millal rohkem liikuda. Naljaga pooleks kaalun isegi kaugemale kolimist-- natuke kauem tööle tulla on värskendav, sõltuvalt muidugi marsruudist.

Tasakaaluks aga vallutasin sel kuul tööle toidu kaasa tegemise teema. See on siin uuesti raske, sest ärkan vara, saabun väsinuna ja kuidagi.. ei jaksa. Lõuna ajal on mõnikord tunne, et tahaks süüa midagi muud (loe: head), mitte oma tavalist toitu. Õnneks olen siiski vaikselt kohanenud, teatavate mööndustega. Üritan hommikul toidu koju jätmist parandada, pannes kõik juba ette valmis. Enda poolt kaasa toodud toit aitab ära hoida seda mida-ma-küll-söön igapäevast mõtiskelu ning säästa raha. Palju värskeid juurvilju hoiab kõhu rohkem täis.

***

Nii palju siis oktoobrist. Tunnen, et olen ikka veel kolimisšokis ja sellest kõigest veidi tuim ja.. väsinud, kergelt zombie. Õnneks aitab tervislik režiim vähemalt mingis rütmis püsida, sest eks harjumine ja sisseelamine võtavad lihtsalt aega. Kuni jõuludeni olen töö- ja magistrispurdilainel ja uuel aastal üritan ehitada ka siin elu, mis mulle tõeliselt meeldib.