Nüüd olen juba tervelt nädala suutnud peaaegu kavas olla ja hetkel tundub, et olen püsima jäämas. "Peaaegu" tähendab seda, et 3 toidukorda söön kava järgi ja neljanda söön seda mida mulle tehtud on ja proovin siis enamvähem pea ja mõistuse järgi süüa. Paistab, et see süsteem on mingil määral vähemalt siiani toiminud, sest 2,1kg on nädalaga kadunud nagu niuhti. Jah... ma elan nüüd Alariga koos, kes siis mind poputab ja mulle kõik ette-taha ära teeb :D. No kui ikka päevast päeva koguaeg koos trenni teed ja mõlemad vabad ja vallalised on, siis lõpuks võib ju ikka juhtuda, et üks asi viib teiseni ja... Eks aeg näitab mis sellest kõigest lõpuks tuleb. Praegu naudin lihtsalt olukorda.

Ah jaa, ma tahtsin ju ka veidike oma arengust rääkida. Arengust siis jooksu suhtes. Kui ma varem jooksin lihtsalt oma pea ja mõistuse järgi, siis nüüd jooksen täpselt nii nagu mulle ette määratakse. Ja üleüldsegi sain ma varajaseks sünnipäevakingiks maratonikooli tunnid, mis algavad 29.10 ja lõpevad järgmise aasta augustis Paavo Nurmi maratoniga, kus siis joostakse kas Maraton, poolmaraton või 10km, igaüks just vastavalt oma taseme või fiilingu järgi. Treeneriks on seal see sama Pekka J. Lehtinen, kes on ka siiani mu trenne määranud ja vaadanud. Aga jah, varem imestasin, et kuidas mu pulss koguaeg nii kõrge on. Pole kuidagi osanud seda jooksudes alla saada. Nüüd tean, et seda teevad need aeglased jooksud ja eriti just need mu pühapäevased pikad-aeglased jooksud. Toon piltide näol väikese näite, kus mõlemad jooksud on 21km ja  põhimõtteliselt sama tempoga joostud. Vahe on selles, et esimene on joostud 17.08, siis kui veel niimoodi päriselt trenni ei teinud ja teine 29.9. Nende kahe jooksu vahel olen teinud peaaegu iga nädal 4 trenni. No kui nädalasse jääb mõni võistlus, siis lihtsalt ei saa üle pingutada ja peab veits rahulikumalt võtma, aga no põhimõte jääb samaks.


Nüüd neid kahte pilti võrreldes, saan ma aru, miks on vaja sundida ennast pm kõndimis kiirusega jooksma aeg ajalt, sest mul on vahel nii raske seda pulssi hoida seal ~140 juures, sest siin pole nii nagu Saaremaal, et suurim küngas on lossivallid, vaid siin on igal pool palju tõuse ja kui muid tõuse pole, siis teed on ehitatud ju nii, et nende alt saab läbi kulgeda ja siis tekivadki alla ja ülesminekud jne. Aga ei ma ei kurda, tõuse saab ju minna kõndides ja allamäge minnes siis natukene jälle kiirust tagasi võttes. 
Ahjaa, üks imelik asi olimul viimases tempojooksus, kus panin tähele, et mida kiiremini ma jooksen, seda madalam mu pulss on. Joos oli siis 2km aeglast, pulss ~140 siis 4km u 6min/km (iga km vahel oli 200 kõndimist) siis 1km u 5,20min/km, (mis lõpuks tuli 5,08min/km) ja lõppu veel 2km rahulikku.

Siit on siis näha rohelise joonega kiirus ja punasega pulss. Viiendat pulsi tõusu lihtsalt ei ole. :D Tõus tuleb pigem peale selle kõige kiirem km järgi, kui tegelikult peaks pulss alla langema hakkama uuesti.
See kõik on nii põnev minu jaoks. . Ja siiani pole veel kordagi tulnud tunnet, et ma täna ei viitsis trenni teha või laseks mõne trenni lihtsalt üle.

Loodetavasti suudan nüüd ka sama järjekindlalt kavas püsida nagu oma trennidegagi.