Tegelikult soovisin ma nii endale juba pea nädal aega tagasi. Ja tahtsin oma rõõmu siin ka teiega jagada, aga vahele astus isand Murphy või mingi muu jõud. Nimelt jõudsin oma postituse valmis kirjutada, aga kui seda saatma hakkasin, kadus korraks internet ja kuna ma ei olnud oma mustandit salvestanud, siis lendas kogu mu kirjatükk kuhugile kosmosesse.

Päriselt ei ole ma muidugi kuskile kadunud olnud. Lihtsalt novembri trennikalender sai suhteliselt punane. Ja kuigi toitumispäeviku värviga võin üldjoontes rahule jääda, siis terve novembrikuu jooksul ei olnud rõõmustamiseks erilist põhjust. Sain oktoobri alguseks enam-vähem kolme kuuga kaotatud enam-vähem kümme kilo ja siis tuli tõrge... Ei, ärge arvake! Motivatsioon ei olnud kuhugi kadunud. Hoopis keha hakkas sterikima. Esialgu lõi üleöö kaalule ligi 1,5kg juurde, siis mõne päevaga kõhu punni ja veel +2cm mõõdule lisaks tagasi. Ja siis hakkas kõht ka veel valutama... Nii igaks juhuks otsustasin minna enne planeeritud aega kontrolli ja tuli välja, et ligi poolteist aastat rahulikus olekus olnud organid olid otsustanud jälle mässama hakata. Nii tuli kiirkorras ette võtta visiit haiglasse ja seejärel nädal täielikku vaikelu crying. Minu rahuloluks küll suurem osa sellest kodus. Nii et seda mida suhu pista, sain ikka ise otsustada. Ja oh seda õnne siis, kui kaal peale paari nädalat taastumist jälle langema hakkas laugh. Õnneks kadus see esimese hooga juurde tulnud 1,5kg sama kiiresti kui juurde tuli, ülejäänud aja kõikus seal paarisaja grammiga plussis või miinuses saavutatud kaalu ümber. Ja kui nüüd eelmisel nädalal hakkas kaal langusdententsi näitama, siis sain aru, et olen jälle reel tagasi. Tänaseks olen näinud juba 71kg algavat kaalunumbrit, kusjuures alustasin 83kg pealt. Plaanisin ikka ennast üles ka võtta ja poosetada oma muutunud kerega, aga piltide kvaliteet ei ole minu jaoks veel see, mida tahaksin näidata. Kuigi ma oma esimest eesmärki ei suutnud saavutada, siis otsustasin edasi mina ja detsembri algusega muutsin eesmärgi hoopis sellerks, mida ma esialgu unistustes lootsin, aga ei julgenud kohe, esimese hooga, siia sisse toksida. Nüüd olen juba nii julge, et lähen sirge seljaga vastu veel -8kilole. Tegelikult ei olegi soovkaaluni tänase seisuga nii palju minna.

Kuna nüüd on jälle challenge, siis äkki motiveerib see mind ka rohkem kirjutama. Mitte, et ma usuks ennast kuskile etteotsa jõudvat, aga lihtsalt... Hea on olla reel laugh. Edu meile kõigile valitud eesmärkide saavutamiseks reel püsimisel!