Taas kord on siis üks kiire nädalavahetus mööda saanud. Maa-inimene ja kaks majapidamist, lisaks veel kõik need sügisesed toimetused... Veel on vaja puid kuuri tassida ja laduda, veel on vaja muru niita, õunu on korjata ja sorteerida... Ja nii sain eile täiesti tavaliste kodutoimetustega 21 938 sammu õhtuks ja 14,94km blush. Laupäevasel kaalumispäeval näitas kaal ka kenasti juba seitsmega algavat numbrit kaheksa asemel. Homme saab täis neli nädalat, siis on aeg kaaluda, mõõta ja vahekokkuvõtteid teha. Kui alguses langes kaal graafikut vaadates mürtsuga, siis nüüd väga tasa ja targu. Õnneks ei pea veel paanikaosakonda tekitama, sest täpike püsib kas joone alumise ääre peal või üldse joone all, nii et sellega võin rahul olla - olen graafikus. Söömisega ka püsin endiselt nädala sees kindlalt kavas, nädalavahetustel kipub laupäeva õhtune söögikord ikka "preemia" korraks muutuma. Seekord ei suutnud õuntele ja ploomidele vastu panna. Õnneks on värske kurk lubatud ja seda ma tarbin ikka ohtralt iga toidukorra juurde. Eile sai suurem jagu kurke sisse tehtud. Kasutan seda seismisega hapendamise tehnoloogiat ja suhkrut ei ole ma vee sisse juba aastaid grammigi lisanud. Huvitav, kas sellise tehnoloogiaga valmistatud kurk läheb kaalumisele või võib seda ka mõnuga krõmpsutada surprise. Ma nii armastan sellisel viisil valmistatud kurke. Kui ma väga haige olin ja muidu üldse süüa ei tahtnud, siis vot nende kurkide järele isutas. Arst just õnnest ei hüpanud, aga suisa ei keelanud ka. Arvas, et kui organism ise just seda nõuab, ju siis nii on vaja. Soovitas ainult piiri pidada. Sama lugu oli tomatimahlaga.

Mitu päeva olen võtnud hoogu, et aga ma nüüd küpsetan. Nii magusaisu on olnud cheeky. Aga vot aega küpsetamise jaoks ei ole jäänud. Magusavajaduse on rahuldanud smuutid. Banaan on minu jaoks tegija! Tegin reedel suurema portsu hakklihasuppi, teades, et kiirete toimetamiste kõrvalt tuleks vähemalt ühe toidu tegemise pealt aega kokku hoida. Neile, kes suppe armastavad, soovitan soojalt! Koorene tatar seente ja kana kintsulihaga on ka väga mõnus söök. Kuna ma olen lasteaias töötanud ligi kolmkümmend aastat, siis hommikuti sõime seal ikka piimasuppi või putru. Nii ei ole ma kodus nende fänn olnud mitte üks raas. Nüüd (juba veidi enne fitlapiga liitumist) aga avastasin enda jaoks pudrud. Pühapäeva hommikul katsetasin ära kaheksaviljahelvestest koos kliidega tehtud pudru. Täiesti mõnus. Tegin seda kaneeli ja õuntega. Avastamist jätkub ja indu ka.

Edu meile kõigile sel teel!