Minul sai eile 3 nädalat fitlapitamist täis. Neist esimese kahe jooksul võtsin rõõmsasti 3 kilo maha ja olin endaga üsna rahul. Siis jäin haigeks. Mingi kuri kurguviirus, millel mu perearsti sõnutsi olla kalduvus kiirelt mädaseks angiiniks kujuneda. Õnneks sain ruttu rohud peale ning vist sellest kõige hullemast pääsesin. Hetkel hakkab natuke juba nagu taanduma. Küll aga ei olnud selle paistes kurguga eriti tahtmist ja tuju kõndida või muul moel trenni teha. Ja toidul oli ka ühtlaselt saepuru maitse kõigel, mida iganes ka ei proovinud. Mõistsin sellegipoolest, et minu jaoks on toit lohutusvahend ja olen stressisöödik. Niipea kui ennast kuidagi halvasti või kurvana tunnen, nii kohe tekib vastupandamatu kihu midagi head süüa. Ju sealt mu kilod enamuses tulnud ongi. Ja kuna haige olla pole üldse hea, siis hoolimata konstantsest saepurumaitsest ma ikkagi muudkui tundsin kanget tahtmist igasugu asju õgida. Nii et see kolmas nädal mitte grammigi maha ei läinud, sest liiga palju patustasin. Hakka või psühholoogi juurde aega panustama, et sellest lohutussöömisest lahti saada. Kuidas, huvitav, teised selle probleemi enda jaoks lahendanud on? Või kuidas nad näiteks haige olemisega toime tulevad nii, et ei hakka patustama?

Nüüd olen siiski usinalt rohtusid võtnud ja juba on kurk parem. Kuigi ilmselt ei ole kõige tugevam tunne veel selle nädala lõpuni. Olen aga siiski optimistlikult meelestatud ja kavatsen jälle patutegemisest hoiduda ning kõndimisega taas hoo sisse võtta nüüd, kus jälle enam-vähem normaalselt hingata saan.

Pakkimisärevuses unustasin köögikaalu kaasa võtta (ei ole ilmselt see kaalumiseharjumus nii hästi küljes veel, et kaalu kaasa pakkimine elementaarne oleks tundunud). Pean uue ringiga tulles kindlasti meeles pidama see kah kotti susata. Praegu kokkan nii, et kui on antud umbkaudne kogus näiteks viiludes või tükkides, siis kasutan seda, ja kui kogus grammidena ikka, siis püüan üldkoguse grammidest lähtudes mulle vajaliku osa nii silma järgi määratleda. Väga täpne see ilmselt pole, aga parem ikka kui üldse mitte arvestades. Tean, et nii on paha-paha, aga no ei raatsi uut kaalu siin koha peal kah ostma hakata. Siiski, paar päeva veel ja mul saab jälle ka toidukaal olema.

Peamiselt kipun siiski mingisuguste leibadega arveldama - leib nii ja leib naa. Neid on ka hea teha, sest kogus on viiludes jmt moel määratletud. Peale selle tundub mulle hommikul ärgates mõte mingist võileivast väga ahvatlev - ja retseptide hulgas neid variante ju ikka on kah mitmesuguseid (koos asendustega veel mitmekordselt mitmesuguseid). Peaksin siiski vist harjutama ennast ka putrusid sööma. No toon kaalu ära siis vaatan :D.

Laupäeval plaanis Tallinn Truck Showd külastada. Seal vist saab olema keeruline päris õigeid asju süüa. Aga no vaatan, mis valikud seal saadaval on. Kaine autojuht olen niikuinii ilmselt, nõnda et alksist vähemalt kaloreid juurde ei tiksu.

Ei ole eriti produktiivne nädal olnud seega - aga upitan ennast siiski ree peale tagasi jälle. Ilm on ju ilus, kohvitassi ja arvutiga õues poosetada lausa lust. Ja külas olla on ka tore - kõik kodused kohustused on koju maha jäänud.

Suvi