Tõesti, katsu olla korralik fitlapper, kui sa lõunast sõidada teise linna, aga kiirustades oled unustanud tööle toidu kaasa võtta, siis kohale jõudes pead kohe siirduma koosolekule ja siis juba poole tunni pärast olema suure linna teise otsas ning ööseks jõudma hotelli. Ja nagu sellest veel vähe, siis hommikul vara, kui loomulikult mingit söögiisugi veel ei ole ja sa vaevu ärgata jaksad tuleb kiirustada kohta, kus terve päev on nö hooleta ehk sa ei saa ei oma järgi lõunale ega muud. Kui see kõik läbi, siis tuleb hakata kodu poole liikuma, aga loomulikult täpsel kellaajal. 

Kuidas siis sellise asjaga kavas püsida, kui su poolteist päeva on just nii nagu eelnevalt kirjeldasin? No minu õnn, et asju enda moel siin tihti toimetan ja pean enda kavas püsivaks, kui olen saanud enamvähem mugandatud moel toidud kirja.

Aga hakkame siis algusest. Eile, avastades, et pakitud lõuna jäi koju, lippasin lähedusest olevast poest läbi ja võtsin enamvähem sobiliku valmis püreesupi, seega lõuna kirjas :-). Kuna teadsin, et õhtusöögiks mul aega ei ole, siis bussijaamast haarasin kaasa tuunikala võileiva. Ega selle koostis ju täpselt nüüd vastanud meie omale, aga noh, enam vähem. Kui koosolek läbi ja takso tellitud, et järgmisse kohta sõita, siis ootamise ajal, 5 min, ampsasin ära kaasas olnud võileiva. Külas oli tore, laual igasugu pipstükke, õnneks ei pidanud endale konkreetselt midagi ette tõstma ja pererahvas ei ole just seda sorti, et maitske ka seda mu pasteedirulli vms, sain teha peaaaegu kavajärgse õun ja juust hilisõhtuse kava.

Hommik hotellis oli veidi keeruline, sest väga vara ja kiirustades ma hommikust süüa ei saa ja kugi teadsin et sihtkohas on ka kohv ja mingid suupisted, reeglina küpsised, siis ei julgenud riskida ja tõstsin püüdlikult omleti ja kodujuustu ette, no sõin ära ka, aga naudinguta. Lõunaga oli kahjuks kehvasti, sest kuigi aeg selleks oli ja lootust, et tuuakse miskit sooja, siis tuli piirduda jälle võileivaga, suhteliselt saepurusass oli ka. Kuna kodu ju ootab, siis siin bussis ma nüüd olen, eks arvake mis ma õhtusöögiks sõin. Muidugi on õige vastus võileib! :-)

Aga ega ma kurda, enda meelest olen olnud täitsa peaaegu kavas. Tean, et aegajalt selliseid päevi on, kus tuleb toituda ja mitte süüa mõnuga, aga seda rohkem ma hindan seda, kui selleks aega on ja saan endale lubada midagi head sh täiseti Fitlapi kava järgi ;-).