Päevad on möödunud taas väga kiiresti ja töönädal on märkamatult läbi saanud. Päeva lõppudesse surutud koosolekud ja muud ettevõtmised on natuke mu kavas püsimist loksutanud, kuid eneselegi üllatuseks pean ütlema, et olen suutnud siiski umbes 90% ulatuses kavas olla.

Kolmapäeval käisime lastega reoveepuhastite juures õppekäigul. Pärast seda ei tahtnud kohe tükk aega midagi süüa, aga kui lõpuks aju ja magu ühendust said, siis avastasin end kaasavõetud toitu kiirkorras allakugistamas. Siiski olen rahul, et piirdusin vaid kaasavõetud ja planeeritud, seega kavakohase, toiduga. Sahtlis on mul ikka varuks salakommi.

Neljapäeval oli lapsel lasteaias pidžaamapidu. See tähendas minu jaoks üllatavalt vaba õhtut, mis möödus vaheldumisi tööde parandamise, koristamise ja pesupesemisega (loe: pesu masinasse panemise, välja võtmise ja kuivama riputamisega). Üldiselt püüan kodus töid mitte parandada, et saaksin lapsega aega veeta, aga sülle kukkunud võimalus tuli ära kasutada, sest kuhjad olid suureks kasvanud. Toiduga kujunes ka see õhtu nii kenasti, et ma endale "üksi-olemise-pidusööki" ei korraldanud. Kesköö paiku selgus, et laps siiski ööseks lasteaeda jääda ei soovi ning nii lidusin ma nagu väle põder teise linna otsa lapsele järele. Kõige selle tulemusel jäi öö natuke lühikeseks. Kogu päeva võib üldjoontes õnnestunuks lugeda.

Võrreldes eelnevate päevadega läks reede natuke rohkem kavast mööda. Hommikusöök sai kenasti kava järgi söödud. Siis suutsin aga ära unustada, et plaanis on lastega loomade varjupaika külastada ja reedene päev võib kujuneda tavapärasest pikemaks ning lõunasöök tuleks kaasa võtta. Ei võtnud. Kindluse mõttes sõin sööklas ära paar tükki õuna. Õnneks ei läinud varjupaigas väga kaua. Saime oma annetused üle antud ning lapsed said natuke loomadega mängida ja siis oligi aeg lahkuda. Päev oli palav ja loomi ei saanud pikalt väsitada ja stressi ajada. Nii sain ma enam-vähem lõuna ajaks jalga lasta, et lapsele vanaema juurde järele minna. Kõht oli aga hirmus tühi ja nii sõin ema juures kartulisalatit, mida päris kavasse suruda ei anna. Õhtusöögi osas võtsin ennast kätte ja üle mitme päeva tegin tõesti süüa. Valisin retsepti värske kartul kodujuustusalatiga, sest kuidagi isutas kodujuustu järele. Värske kartuli asemel oli muidugi see kartul, mis kapist parasjagu leida ning nii valmisid praekartulid. Pärast neid sõin ühe martsipanijäätise, mille lugesin endamisi hiliseks söögikorraks, kuid mis kavasse ei sobi.

Nädalavahetus tuleb kõigi eelduste kohaselt üsna tordimaiguliselt patune. Lapsel on täna lasteaia lõpetamine, homme sõbranna sünnipäev ja sugulased tulevad last lasteaia lõpetamise puhul õnnitlema. Elame üle.

Kaal täna hommikul 71,6