Viimased nädala-kaks olen tundnud vastupandamatut šokolaadi isu. Küll jälitab see mind Kreeka salatit sisse ajades või siis jälle gaasiga vett kulistades, et aju petta, justkui ta saaks mingit limonaadi ehk magusat. Siis hiilib isu hommikul ruloo taga, mille üles kerin, et päiksele ja sellele samale isule otsa jõllitada. Või tuleb ta hilisõhtul minu ja mu herri vahele magama. Sätib end veel niimoodi sisse, et laiutab kolmandal padjal ja kui talle otsa keeran, siis mine või bensiinijaama sos-šoksi ostma. Ma ei tea, mis asi see on, tõenäoliselt ärajäämanähud ja võõrutusravi karm reaalsus või siis olen ma lihtsalt peast nii kevad, et aju nõuab seesuguseid järsemaid energiasüste. 

Hetkel peangi iseendaga võitlust, kus üks pool ütleb, et kuule tüdrik, esiteks oled sa liiga laisk, et poodi minna ja teiseks oled sa liiga paks, et poodi minna. Ja siis on teine pool, kes ütleb, et aga kui kehal on isu, siis järelikult on millestki puudus ja kõik pole ikkagi tasakaalus ja sa ei pea end nii palju piitsutama, oled tubli küll. Vahi, kuidas need püksid sulle juba jalga istuvad. Seepeale tõstab esimene pool jälle pead ja ütleb, et tegelikult pole pükste suurus see ideaal, millesse jõuda tahad ja kui sa käid niimoodi töö juures šokolaadiga küpsiseid suhu toppimas või elukaaslase bbq-maitselisi pähkleid varastamas või lähed poodi šokolaadi ostma, ei saa neisse ideaalsuuruses pükstesse. Kohe üldse mitte ja kohe kindlasti mitte selle ajaga, mida sinu sõber Fitlap sulle lubab. Teine pool vaidleb vastu ja ütleb, et tegelikult võib siin elus igasugu asju süüa, lihtsalt kogused on olulised. Ka puuviljad on magusad, aga neid ei tohi lademetes sisse ajada, olgugi et nad on paremad kui šokolaad. Ja las ma tuletan meelde, et täna oled sa jälle kaootiliselt söönud, mitte üldse neid kaloreid täis, mida sa peaksid sööma, erinevatest ainetest rääkimata, võib ju lubada, et sööd ühe pisikese šokolaadi. Ja kes sind keelakski? Mispeale ohkab esimene pool, et sellest saab juba harjumus, vana käitumisviis, millest juba peaaegu vabanenud olid. Ära anna alla ja söö häid kaloreid! 

Nõnda ma siin istun, katsu siis kuidagi normaalse inimese kombel käituda ja leida kuldne kesktee, mis ei hõlmaks küpsiseid, pähkleid ja šokolaadi. Enese kaitseks ütlen nii palju, et töö juurde on ilmunud seesugused pisikesed küpsised, mille üks osa on puhas šokolaad ja ma söön neid päeva jooksul ilmselt 10. Mis iseenesest on ka suur kogus, aga grammide mõttes mitte. Ja ma ei käi esmaspäevast reedeni kell 8-17 tööl, vaid nii nagu juhtub. Samas jõllitan oma kõhtu ja kuigi ta on siledam ja ilusam, siis endiselt ei teki tunnet, et viskaks nabapluusi selga ja läheks hööritaks puusi. Kuigi, kui nüüd aus olla, siis eks see olegi pigem 16aastaste teema. Vanemad daamid peavad juba sündsamalt käituma hakkama. Või vähemasti mängima nii, et nad on sündsad. 

Kui ma niimoodi veel kaua istun ja praen, siis õnneks pannakse poed kinni ja bensukad on veel suuremaks õnneks liiga kaugel. Maanaese eluke! 

Käisin poes ja ostsin selle kuradi šokolaadi ära.