See oli eelmise pühapäeva keskööl, kui leidsin end umbes 57ndat korda kava ja Fitlappi uurimas ning kalkuleerimas, kas see on mõttekas ost ja kui palju on kaotada ja võita. Langetasin siis diivanil külitades selle otsuse, et võtan teekonna ette. Olen kord seda üksi teinud, et sõin end riidenumbri võrra pisemaks, aga enam ei tahtnud see kuidagi välja tulla. 
Lubasin iseendale ka seda, et esimese blogipostituse teen siis, kui olen nädal aega kava jälginud. Peab ütlema, et see on üks kõige kauem aega kestnud nädalaid mu elus. Vist. Pole harjunud, et kogu elu nii palju toidu ümber käib, kuigi ma tõesti armastan kokkamist. 

Lugesin, et päris mitmed kasutajad on olnud kimpus sellega, et alguses läheb rohkem raha kui tavapäraselt. Õnneks olen senimaani ka nii tubli ja tark olnud, et täisteratooted on kodus juba pikemat aega olemas ja igasugu erinevaid köögivilju jms värsket kraami. Niisiis sain kaks esimest päeva täitsa kenasti koduse toidukraamiga söönuks. Küll aga on minu suurimaks komistuskiviks olnud kõik magusad asjad. Eriti šokolaad. Nüüd pole seda muidugi koju ostnud, aga nagu väike saatan tuli mu elukaaslane kohe esimesel päeval küpsiste ja kommidega. Mis seal salata, muidugi mekkisin küpsiseid ja mekkisin kommi, aga kommi alles täna ja patutoidukorrana. Küpsised olid vanad head Digestive'id ja neidki sõin paar. Usun seda, et kui end kogu aeg keelata, siis lõpuks on ikka väga raske. Aga keelasin end nii paljugi, et arvestasin kõike ümber ja ei teinud tavapärast ülesöömise viga. 
Arvasin, et ei teegi endale patutoidukorda, sest mida ma ikka juubeldan, aga tegelikult tundsin, et seda on tõsiselt vaja, sest need "patused" asjad lausa karjuvad, et söö ja söö! Mida pole, seda ei saa süüa, seega nosisin kommi ja tõstsin ülejäänu kappi peitu. Peab tõdema, et enesetunne läks sellest suhkrust päris kehvaks, niisiis on minu võõrutusravi juba alanud ja toiminud. 

Nädala tulemused on -2 kg, mis on tegelikult pisike number, aga üha lähemal sellele, et kaalul lööks uus kümme ette. Kui lööb, siis olen tõsiselt õnnelik. Selline tähelepanek ka, et vahepealse nosimise isu on meeletu, sest see harjumus on juba sees, aga kõht on kogu aeg täis ja mis peamine – püsib täis. Lisaks on mul meeletu joogijanu, nii et kui mu kaal nüüd ka tõuseb, mida ta tegelikult eile mõnesaja grammi võrra tegi, siis on see vist küll puhtalt kogu selle ära joodud vee ja tee arvelt. Kindlasti proovin järgemööda kõiki siinseid kookide retsepte, sest magus on nagu narkootikum, ilma hakkab halb, aga siin on ta vähemasti hea magus. 

Jutt sama laialivalguv kui üks mina diivani peal lösutades, aga tahtsin jõuda selleni, et iga algus on raske ja mul on veel pikk tee minna, aga olen uhke, et selle otsuse langetasin ja väga visalt juba mitmeid retsepte proovinud olen. Olgu see grammide taga ajamine nii tüütu kui ta on, lõpuks ütleb keha aitäh ja oleme temaga veel pikka aega hääd sõbrad. Järgmiste numbriteni!