Tunnid ja päevad lendavad linnutiivul ning kaovad igavikku. Õnneks on nad endaga kaasa võtnud ka mõned liigsed grammid mu ülekoormatud kehalt. Kahju, et nende kandevõime on nõrgavõitu ja suurel hulgal kilosid korraga kaasas tassida ei jaksa. Aga peaasi, et midagigi ühes võtavad. Arvestades, et nädal ei olnud just kõige eeskujulikum, on tulemus siiski meeldiv.
Kaalunumber - 108,8 kg
kaalukaotus – 0,9 kg (kokku 3,7 kg)
toitumine – Fifty-sixty. Tunne on, nagu oleks hirmsasti patustanud, aga tegelikult läks kavast mööda umbes kaks ja pool päeva, millest üks õhtu läks täitsa mööda. Ülejäänud aja ma valdavalt võitlesin kiusatustega. Vahel võites, teinekord mõne üleliigse ampsu osas järele andes.
liikumine – Kui pühapäev välja jätta (kus tegin umbes täpselt 2500 sammu, ehk ilmselgelt lebasin enamuse ajast siruli maas) oli jälle natuke parem kui eelmine nädal. See tuli puhtalt sellest, et minu auto on paranduses ja väiksemad sutsakad tuli jala käia. Auto on endiselt paranduses, nii et see nädal näikse sarnane tulevat. Keskmiseks jäi siiski nadi 5500 sammu. No mis teha kui kontoriametnikuna enamuse ajast ratastel toolis veeren).
maiused - 1 komm, 1 kook (kavandatud patukas) ja 1 amps jäätist. Pole sugugi paha!
Alkohol – sellest me ei räägi. Eelkõige ei räägi me sellest reedesesst õhtust.
Tore on, et kaalumine on teisipäevitit. Selleks ajaks suudan end juba nädalavahetuse raskustest kokku võtta ja reele saada.
Täna olin lausa nii reel, et unustasin lõunasöögi koju. Panin teise küll hommikul karbiga kotti, aga mingil meeltesegaduse hetkel olin selle uuesti kotist välja võtnud ja mütsiriiulile pannud. Ma tõesti ei tea, miks ma nii tegin… Õnneks aga oli vaja korra tööasjus kodu lähedalt läbi põigata, nii et tegin veel ühe kõrvalpõike ja tõin oma kanakarri ära.
Lõunapausil tõdesin taas - süüa on hea!