Täielik ebaõnn ja isiklik rumalus. Olin blogipostituse ilusti valmis kirjutanud, kuid loomulikult tuli midagi vahele ja ei salvestanud seda ega ka postitanud. Ja siis tuli vajadus restartida arvutit surprise ning nüüd ma siis olen taaskord oma postituse alguses. Ehk siis mis untsus, see uuesti.

Nüüdseks on kaks kuud uut fitläpitamist olnud. Kahjuks sel korral edeneb see mul kuidagi õige vaevaliselt. Kogu selle ajaga olen suutnud endalt raputada vaid 600g. Ma ei saagi aru, eelmisel korral sain nädalaga poolteist kilo korraga ja nüüd mängin paarisaja grammi kaupa üles või allapoole. Kavas ma päris 100% ei ole, aga samas ei olnud ma ka eelmisel korral. Kuigi niipalju, kui võimalik ikka pean režiimist kinni. Samas, kui keegi kommi pakub, siis ära ei ütle - tunnen vahel, et vajan seda suhkruampsu.

Pingeline periood tööl ja ülikoolis ei aita tegelikult ka väga kaasa kaalulangetamisle. Kuigi number ei ole vähenenud, tunnen, et sentimeetreid peaks küll kadunud olema. 

Kaaslane seevastu on aga kaotanud 4,5 kilo. Selle üle on ainult hea meel. Eks minna on veel omajagu, aga suund on positiivses suunas. Kavast peab ta ka enam-vähem kinni. Ainult lõuna ajal sööme tööl, sest siiani ei ole viitsinud kaasa midagi meisterdama hakata ning tööl siiski saab veidi valida ka mida ja kui palju sööd.

Meie kulinaarsetest katsetustest ka mõne sõnaga.

Viimase aja kõige suurem lemmik on veiseburger. See on röövinud nii meie kui ka meie sõprade südamed. Kõigil on alguses suur üllatus, et mis mõttes see kuulub programmis oleva toidu juurde wink. Oleme seda retsepti enda jaoks veidi kohendanud. Lisan kastmesse veidi sinepit ja tomatipastat mõnusama maitse jaoks. Kui teame, et burksi päev on, siis valime hommikuks midagi, mis sisaldab muna. Muna jätame hommikul söömata ning lisame selle õhtul burksi vahele. Mõnus värskelt valmistatud kotlett, tomat, hapukurk, sibul ja muna. Keele viib alla! Kes pole proovinud, soovitan kindlasti!'

Samuti sai katsetatud siinne seljanka. Mmmmm, väga mõnus (ja ma ei ole üldse seljanka armastaja). Tegemine ei olnudki nii keeruline, kui alguses kartsime. Eks natuke oli pusimist ja tegemist, aga tulemus oli taaskord seda väärt! Võib-olla peaks seda teinekord tegema kohe mitme toidukorra jagu ette, siis ei ole nii palju mässamist järgmisel korral. Aga me tavaliselt ei ole kindlad, mida järgmisel päeval süüa tahame. 

Aitäh, FitLap võimaluse eest oma retsepti salvestada. Väga hea, et enam ei pea iga kord tulemata, mis ma sinna lisasin, et roog nii maitsev oli!yes