Nädal oli raske- ämma sünnipäeva ja Jaanipäevase söömaga. Ja tulemus? Ülla- ülla- eelmise nädalaga võrreldes -2,3 kilo! See ei ole lihtsalt võimalik. Nii palju patustamist ja selline tulem! Ümbermõõtudest kadus kuhugi rinnalt -1 cm, õlavarrelt -2 cm, puusalt -2 cm. Osaliselt liikusid need sentimeetrid kõhule (+1,5 cm) ja reiele (+1 cm). Nägin nädala sees isegi pool kilo suuremat kaalukadu, aga unistuseks see jäi. 

Mis moodi see nädal siis veedetud sai? Algas juba laupäeval ämma 86 a. sünnipäevaga. Grillitud liha ja tomati- kurgi salat. Sel korral pakkusin end ka torti tegema ja kringlit küpsetama. Kuigi eelmise aasta torti ta enam ei mäletanud. 

Valisin hoolikalt tordiretsepti, aga oleksin pidanud ikka eelmise aasta retsepti juurde jääma- põhi polnud üldse kerkinud, kui jahtunult kokku hakkasin panema. teised lohutasid küll, et maitse oli väga hea, aga ise polnud rahul. Kringel oli küll hea. Tütar küll virises, et miski teisem mekk mann, aga tõenäoliselt pähklivõist- tavaliselt olen pannud vahele purustatud maapähkleid. 

Ämm pakkus ka piiratud koguses veini. (Et jumala eest keegi täis ei jääks!) jaanipäeval saunatasime ja jäime õlle peale, et suurt pohmakat mitte järgmisel päeval üle elada. 

Jaanipäeval tegin küll fitlapi kartuli- kanasingi salatit. Aga ega söömise juures piiri pidanud- sõbranna tõi imemaitsva tuunikala võileivatordi ja tiramisu- laadse plaadikoogi. Ja muidugi pidi ka grill- liha ja toorvorste maitsma. Eelmisel päeval kasutatud kringliretsepti põhjal tegin muffinivormides kukleid- tahaksin meie küla kohvikute päeval osaleda ja selliseid kukleid menüüsse panna. Esmaspäeval püüdsin süüa fitlapilikult liha ja salatit õigetes kaaludes. 

Jaanilaupäeval sai kõiki traditsioone täidetud- enne laiali minekut käisime jaaniussikesi ja sõnajalaõisi otsimas. Jaaniussikese leidis lõpuks sõbranna põhimõtteliselt koduõuest. Sõnajalaõit ei leidnudki. Korjasime igaüks 7 (mõni ka 9) lille, mis padja alla panime, et oma tulevast näha. Lapselaps (5 aastane) eraldas kimbust vaid 1 lille ja pani padja alla. Järgmisel päeval käisime rannas, nagu igal aastal, kui ilm vähegi lubab. Nii palju pole me autosid parkimas küll enne näinud. Päris kole, kui meie vaikse ranna on nii palju võõraid vastanud. vesi oli peaaegu soe, kuigi vaevalt et 22, nagu ilmateade lubas.

PS: Kuna Jaaninädalalõpul poleks keegi suutnud valvata, et meie kassibeebi hulkuma ei saa, lasime tal akna kaudu kontrollitult õues käia. Esmaspäeva õhtuks oli ta nii väsinud, et ei suutnud end isegi korralikus kassiasendis magama sättida.