Nädalad pole vennad. Mulle hakkab tunduma, et on ikka küll. Juba teist nädalat kaal seisab. Ja sentimeetrid kimavad mööda keret ringi- kord saan nad kätte siit, teinekord sealt- nii hüppas rinnale juurde 2 cm, lahkus õlavarrelt 1 cm, kadus kõhult 2 cm, lisandus puusale 4 cm (?). Vaid reiejämedus on endine. Tundub, et just see 9ga algav kaalunumber on raske lahkuma. Nii psühholoogilisest, kui füüsilisest aspektist.

Aga eks vingumisel pole mõtet, kui olen ise nädala jooksul kaks korda pattu teinud- esimene kord oli reede õhtul sõbra sünnipäeval ja siis loomulikult ka laupäeval, kui oli saun. Reedel käisime Viitnal Arturi baaris söömas. alustuseks fritüüritud sibularõngad, juustupallid ja kartulikotletid.... Võtsin armeenia šaslõki, kus kõrval olid friikad ja napilt salatit. Ja toidu juurde õlut, ja sauna juurde õlut...          Laupäeval toodi eelmise õhtu ärajäänud magustoidu kompenseerimiseks meile ka sõprade poolt tort. Ei oska mina end tugevaks teha ja ahvatlustest keelduda. Peale seda on muidugi tugevad süümekad. Luban endale järgmine kord tubli olla... ja järgmisel korral kordub kõik uuesti. Kuidas teie väldite kõrvalisi ahvatlusi? Ja tundub, et sel kuul ei saagi eriti reele- kohe tuleb 2 päeva ettevõtlusseminari Vihula mõisas, siis välislähetus ja siis MTÜde tunnustusõhtu... Ja ega need jõuludki enam kaugel ole.Aga eks ma ikka tavapäevadel teen Fitlapi järgi. Viimati sai leitud tomatikastmes lihapallide retsept. Kana delikatesshakklihaga, kus 1 % rasva, sai kotletikogus mõnusalt suur- tervelt neli! Kõht küll tühjaks ei jää, kui ka salatit kõrvale hakkida. Kuid magu on nii harjunud 4 x päevas suurte kogustega, et iga hilinemine lööb nälja kukerpallitama ja korisema.

Fitlap on nakkushaigus. Asja vastu tundis huvi ka mehe õde oma tütrega ja meie 85- aastane koduvana. Kõikidel omaette kaalu ligi tsentner. Koduvanaga sai kokku lepitud, et me teeme talle algselt nädalaks standardmenüü ja siis vaatame. Kuna tema kaal ja pikkus on palju suuremad, kui mul, ootasin teda programmi liites ülisuuri toidukoguseid. Kahjuks see nii aga pole. Kardame, et ta jääb nälga ja seepärast annab ka loobumisvõidu. Proovime seetõttu alguses suuremate kogustega- ühepajatoit, supp, kartulisalat- lisame rohkelt vabavara. Tal oleks väga vaja midagigi alla võtta- enam ei taha ringigi käia, sest kere nii raske. Hea on seda muidugi vanuse kaela ajada.

PS. Kass on nõus sööma nii juustu, kui taimset toitu. Aga eriti ajab teda pöördesse, kui tuled köögist. Kõik sõrmed tuleb üle nuusutada. Midagi polegi või? Imelik.