Veider on see inimesekeha- kord oled rangelt kavas ja kaal ei nihku paigast, kord lased rohkem asja käest ja voila! tulemused ikka olemas. Nii ei saa öelda, et oleksin sel nädalal rangelt kavas püsinud (õe külaskäik + mehe sünnipäev võtsid oma). Kaal aga langes- 0,9 kilo. Nägin küll eelmise reede hommikul veelgi suuremat numbrit, aga see oligi liiga hea, et tõeks saada. Lähtun ikka kolmapäevasest kontrollkaalumisest. Ja sellest hetkest, mil sain endale korraliku kaalu, on läinud maha 200 g vähem, kui veel peab minema, et mu eesmärki täita. Nii et tegelikult olen märgilisel joonel- sama palju veel minna, kui käidud. 

Sentimeetrite puhul oli nädal positiivsem, kui eelmine- õlavarrelt 1 sentimeeter, kõhult 8 cm (!), puusalt 1 cm. Eks eelmisel korral oligi kõhuümbermõõdu suurenemine veidi veider. 

Kuna enamik meie pere sünnipäevi on ümber aastavahetuse, siis oleme jõudnud selle hetkeni, et tütar juba virises, kui mehele salatit ja singirulle tegime. Tahaks midagi muud. Nüüd peangi mõtlema ja retsepte lappama, sest külalisi tuleb nii reedel, kui laupäeval. Reede õhtuks peaks valima miskit kiirelt valmivat ja arvestama ka seda, et üks külaline fitlapitab usinalt. Laupäeval on aega keerulisemate toitude jaoks. Praegu on küll ideede puudus. 

Tundub, et kus on, sinna tuleb ka juurde- juba mitu aastat tiirleb ümber meie maja võõras kass, kelle tütar on jõudnud Mustikaks ristida. Ilmus välja sügisel, kui Võsu suvitajatel on kombeks oma lemmikloomad, kes kevadel võetud, sügisel meie küla teeotsas metsa visata. Aasta enne seda olime juba ühe must- valge kassi elu päästnud ja ta endaga linnakoju viinud. Nii kolis ta meie koerte eest naabrite juurde. Aga ikka aeg- ajalt käib trepi ees meie peale karjumas ja söömas koerast jäänud jääke. Nüüd juba nii julge, et tütar ta süllegi sai. Mees taris ta isegi teiste kodu kasside õuduseks tuppa, kus siis kõik seisnud kassitoit ruttu sisse ahmiti ja piimgi peale lakuti. Ei imesta, kui varsti täie õigusega tuppa elama kolib. Eelmine leidlaps on küll nii kenasti pähe istunud, et ilma temata ei toimu miskit.

Pildil uurib ta tungivalt minu heegeldise kvaliteeti. tegemist on netiavarustest leitud Cosmic teki koosheegeldamise I etapiga. Kuna mul on palju ideid, aga vähe aega neid teostada, siis heegeldangi teda mõnuga ja aeglaselt. Vahepeal teen kootud kleiti ja Muhu stiilis põlvikuid...

PS: vana kass otsustas, et liiva söömine on mõnus. Proovime talle nüüd mineraalidega vitamiinipastat suhu toppida, ehk võõrdub ja kosub.