... no kui raske see ikka olla saab....:), eksole?.

Mõtlesin, et jagan emotsioone taasavastatud vanast. Kellele poleks tuttav hüppenöör, no vähemalt tirtsudele, poisid vast puutusid sellega rohkem trennis kokku, kui siiski. Aga tüdrukute arsenali see kuulus ikka, kui mitte iga päev, siis kindlasti pole see võõras objekt.

Ühesõnaga, see vahva nöör ja sellega hüppamine on minu ühe päea kavas sees. 3x100 hüpet... jeerum, teeme ära, ikka hüppan, pole ju palju. Nöör kätte, asend sisse ja ilusti sõlme ja sassi... vähemalt alguses oli nii :). Täna hüpates sain paari koperdamisega hakkama, aga alguses tekkis tunne, et nagu mismõttes selline ukerdis? Nagu esimest korda hoiaks nööri käes. Kuidas saavad need jalad kogu aeg ette jääda. Ma ju hüppan, kere tõuseb, ma ju näen peeglist ja ikka läheb sassi, loe siis veel hüppeid selle puseruse juurde :). Aga noh, ikka uuesti. Ühesõnaga, hetkel juba tuleb välja, hakkab looma, on märgata teatavat arengut :).

Teine asi mis selle juures silma torkab, on see, et kui raske saab olla üldse ühe koha peal keksimine. Ütlen kohe, et ma hüppan esialgu niisama, lihtsalt kahe jalaga korraga üles, ma ei tee põlvetõstetega hüppamist ega muid trikke, lihtsan hüppan. Suhteliselt võhmale võtab see nöörijupiga keksutamine. Tempo on normaalne, mitte luuleline ja mitte väga kiire, aga keel on vestil, usu või ära usu. Kui nüüd peaks hea tugeva rütmi ka veel siia lisama, siis oleks ikka täitsa läbi. Ja oleks, et kasutaks siis mingit raskust lisaks, ei, lihtsalt hüppamine. Kes pole ammu hüpanud, soovitan soojalt vähemalt proovida, meenutage enda väga noort mina :), tasub katsetamist. Nostagiline on kindlasti :). Trenni mõttes ka muidugi hea :).

Ja väike meenutus ka nädalavahetusse. Kuna oli Eesti laul, siis mõtlesin, et teeme kräpi õhtu, no kava piires. Popkornist ma pole kunagi aru saanud ja seda meil ka ei olnud, või kui oleks, siis oleks olnud see see patu rubriik. Lõikasime endale hunniku erinevat värsket kraami taldrikule ja tummisemaks osaks jäi burks. Kuna see nägi nii hea välja, vähemalt originaalis, võibolla siin pildil ei paista nii isuäratav, siis mõtlesin, et jagan pilti. Ilus punane täpp on puudu, seda peab küll ütlema. Kuna punased tomatid ei ole hetkel just kõige paremad, siis on seal kuskil kumato tomat, aga see ei paista kahjuks selle liha pealt välja. Aga jube hea oli ikka küll. Kui burksi vahel on ikka kamaluga rohelist, siis on kena krõmps ja värske. Ja avasime ka enda selle kevadise idu hooaja seega rändasid ka need siia vahele. Juba hea oli.

Tervitused kõigile langetajatele :) ja olge ilusad ja tublid :)