Esimene postitus. Pean ütlema, et ma pole kunagi kuhugi midagi kriblanud, seega vabandust kui väga diletantlik tundub, no ei ole kirjatsura kuskilt asendist.

Kuidas ma siis siia sattusin ja miks... eks reklaam mis silma hakkas oli määravaks selles punktis, et miks just siin ja teine asi, et mind huvitab see toitumise pool, see mis ma nägin, oli mitmekesine. Trenni teen regulaarselt iga päev, jõm (jõusaal) on iga hommikune kaaslane ja see rutiin on juba mõnda aega ja mulle see meeldib ja sobib... ok suvel ei käi saalis, siis on väljas aias mürgeldamist nii palju, siis on paus. Sügise lähenedes otsin varustuse välja. Treeninguid kombineerin tehes aeroobset, tabatat ja jõusaalis rauaga hullamist. Kui enesetunne on kehva, et ei jõua rassida, siis väntan, sõuan, või kõnnin, aga kohale vean ennast ikka, et mitte rutiini rikkuda. Ja kui tugevat trenni ei jõua teha, põhjuseks siis halvasti magatud öö või lihtsalt lödi oleks, siis on  kerge aeroobne trenn vähemalt hea ärataja. Ja olgem ausad, hommikusest saunast ei raatsi kah loobuda. Pärast on kena zen olek. Ühesõnaga, enda liigutamine ei ole probleem, küll aga toitumine... kuna vanus ei ole see esimene noorus, siis ei ole nii, et ok, pingutasin söögiga veitse üle laua ääres, aga nüüd  pean toiduga piiri ja küll ta läheb. No enam ei lähe, vähemalt mitte nii kiiresti puusalt ja kintsult kui varem. Olen terve nooruse sporti teinud, gümnaasium ja lapsed oli see aeg kus sai vähe liigutatud, aga ega väga hullult ka probleemi ei olnud selle ümbermõõduga, ega ka otseselt praegu. Kaugelt vaadates pole nagu hullu, aga lähemalt kipub natuke lappama minema :). Ringiratast on peal kiht, millest oleks viisakas vabaneda. Ühesõnaga, minu probleem on ilmselgelt toitumine, sest ennast liigutan ma iga päev. Söögi valdkonnas klassikalised asjad mind hulluks ei aja, pole selliseid magusaid asju mille peale ma ütleks, et issver-appi, sellest ma küll loobuda ei suuda. Kui sünnipäev on, siis ikka kooki söön, aga iga nädalavahetus mul plaaditäis magusaid hõrgutisi ahju ei lenda. Patoloogiline näksija ma ei ole, jäätis, küpsised, kommid, saiakesed ei ole teema ega probleem, toitu teen kodus ise, poolfabrikaate ei tarbi. Karastusjooke ei tarbi. Söön 5x päevas, no siin sees vahepalad ka, portsud ei ole suured, aga kuskil on midagi valesti. Eh, kunagi tellisin endale toitumiskava, kui ma selle kätte sain, siis pidin pikali kukkuma, 10 rida teksti ei olnud minu mõistes toitumiskava. Kuna see oli nii "grandioosa" minu jaoks, siis ma isegi ei proovinud seda. Tasakaalustatud toitumine ei tähenda ju ometi nii vaimuvaeset menüüd oli minu arvamus, kirjas oli nimelt 4 toidukorda, mis olid suhteliselt ette antud. Kui sa jube lugedes tunned moti langust.... juba enne alustamist, siis minu arusaam on, et jõuga, hambad ristis tulemust ei tule. Selge see, et langetamine on pingutus, aga seda saab teha ka inimlikult, mitte iga lõuna süües kodujuustu lisandiga ja õhtul kohupiima lisandina. Kui inimlik faktor ära kaob, siis kaob kõik, siis ei tule ka tulemust. Ühesõnaga, kui ma seda menüü valikut nägin mis siin pakutakse siis mulle tundus, et tasub proovimist. Nii ma siis siia sattusin. Eks näis mis edasi saab. Stardipakett on hetkel, vanus 42, pikkust 168, kuigi see on mõõdetud ammu, järsku vahepeal veits krõnksu vajunud :) ja kaal 69. Ühesõnaga, keskmine eesti naine kes mehe kõrval ei klõbise, aga kallistades käed veel ümber ulatuvad :). Seega stardiplatvorm ei ole hull ja see kuhu jõuda tahaks ei tohiks olla ka ulme, sest ega ma palju soovigi. Lihtsalt natukene. Algatuseks kõik, edu mulle ja kõigile kes siin püüavad oma elu kvaliteeti paremaks muuta.