See ei ole aus. Me sööme mehega koos lõunat, oleme tervislikud ja siis mees:" Ma lähen võtan jäätist ka!" Kuuuuule, see on nõme. Ma tahan ju ka. Ma ei oska ei öelda. Okei, paned kanasupile hapukoort või lisad wrapile oma lemmiku kastme.. kama see ju. Aga sa sööd jäätist minu lemmikut magustoitu lisaks.. ma ei oska ju ei öelda. KUIDAS ÖELDA EI? Kuidas mitte süüa halbu asju mis sind varem niimoodi isutasid.

Lendasin siis koh fitlapi retseptidesse. JAAAAAAAA! Jäätis on sees. Aga pean selle varem valmis tegema.Praegu ma seda enam tegema ei hakka, sest plaanime mehega kõik tervisliku söögi kodus ära süüa ja seda sinna toidukorda enam ei mahu. Hakkame ju vaikselt Eesti tulema. 

Kahjuks tänu jäätisele läks "ilus söömine" nihu jälle. Ja seda mitu päeva järjest. Eks tuleb see patutoidukorda panna. Mees sõi eile ja täna oma suhkruga magustatud makarone. Loomulikult ka hakkliha. Kui jätkasin külalistele kringli valmistamist vaatasin, et soolapurk on ikka laual, aga suhkrupurk asetses riiulil soola kohal. Purgid näevad täpselt samasugused välja.. peab vist sildid peale kleepima. Nii ma jäin oma ühest toidukorrast jälle peaagu ilma. Kord unustas ju tortilla. Õnneks ostsin suure tünni mozzarellat ja tomateid oli kenasti koju varutud, õuna ka. Eks mu päevane toidukord koosneski siis tortillast ja mozarella salatist teine päev järjest. 

Aga miks ei suutnud ma ikkagi jäätisele ei öelda. Eelmine nädal see mind ei häirinud, kui mees seda sõi. Kui nüüd mõtlema hakata on mu toidukogused ja tundub et ka toiteväärtused hoopis teised ka olnud. Korralik tugev söögikord ei tekitanud rohkem isusi, eile ja täna on aga kõhuke ikkagi natukene tühi. Pole veel nii ju varem olnud. Pigem ägisesin alati.. sõin vaevu toidu lõpuni.

Oi kuidas ma kardan, Eesti minekut. Seda toitumist. Mõnes mõttes on ju lihtne, näiteks saan osta kohupiima nagu ette antud protsentidega. Ei pea toiteväärtusi taga ajama nagu Rootsis, sest siin on meil need ju hoopis teised. Teisalt kardan neid kohtumisi sõpradega. Külla kutsudes saaksin pakkuda retseptidest midagi aga kuna mul on see kodu praegu enamasti ainult magamiseks ja kedagi ei kutsuks.. siis pean ma ise minema. Viisakalt ütlengi ei? Teen toidud kaasa? Kuidas käitute teie?