Tundub, et elujõud tuleb tagasi, koos sellega ka soov mõelda, meenutada, arutleda. Nagu normaalsed inimesed ikka mingi perioodi lõppedes. Nojah, normaalsed tegid seda aasta lõpus või päris uue alguses, aga siiski parem hilja, kui mitte kunagi. Ehk aasta jooksul tehakse siinses blogikeskkonnas mõni liigutus paremuse suunas ja järgmisel aastal saan ise ka seda lugeda. Võib-olla tahan.

Et asi kiiremini läheks ja ma enne hiinlaste uut aastat asjaga ühele poole jõuaks, võtan kõigepealt ette Akela pakutud spikri.

…Kas pidasid kinni oma uusaastalubadustest ja kas sa plaanid neid ka järgmisel aastal anda? Konkreetseid pühalikke uusaastalubadusi kell 00.00 ei andnud ma ei eelmisel ega ka sellel aastal. Aga üldiselt lubasin 2018. aastal hakata taas raamatuid lugema ja kasvõi pisut käsitööd tegema. Lubasin endast rohkem hoolima hakata ja rohkem puhata. Raamatuid hakkasin aasta alguses suure hooga lugema. Küll hularõngast keerutades, küll tugitoolis mõnuledes. Oo, kui magus oli see kohtumine vana armastusega! Aga siis tuli suvi, aega lugemiseks ei jäänud, vaevalt sain ajakirjadestki jagu. Mitu korda käisin raamatukogusse raamatuid ära viimas ja tagasi võtmas, sest kõik pikendamise limiidid said läbi sad. Suvest sai sügis ja siis tuli talv, raamatute jaoks aega ei jäänud. Aga nüüd olen jälle lugema hakanud. Mitte küll igal õhtul, aga siiski. Käsitööga on asi kurvem, peale voodipesu ja karditate õmbluse (on see ikka käsitöö? masinaga õmblen ju!) on vähe ette näidata. Aga sel aastal on juba üks "projekt" teostatud. Mul oli nimelt vaid üks nukuvoodi kodus. Parandasin vea koos protsentidega. Kõik on "päris". Madratsid, padjad, püürid... Hinnangu saan nädalavahetusel. Karta on, et vana voodi põlatakse ära ...

                                                  

Endast hoolimist ja enda peale mõtlemist jagus vaid trenni lainele. Ma võtsin selleks aega ka rasketel aegadel ja ka siis, kui "kiire" oli kiirem, kui tavaliselt. Järgmisele kohale seadsin perekonna huvid. Aga ka sel aastal ei usu ma, et selles vallas midagi muutub. Puhkamine? See oli küll üks läbimõtlemata plaan. See oleneb ju, mida puhkuseks pidada. Mõttetut diivanil lösutamist ja nõmedate saadete vahtimist telekast? Sel juhul ei ole ma rohkem puhanud, kui 1.jaanuaril. Meil on see ammu väljakujunenud traditsioon, et käime vanalinnas, kalmistul ja siis vedeleme, vahime telekat ja sööme (ja joome) jääke pidulaualt. Ei, nii kole see ei ole, kui esialgu kõlas. Need jäägid on ikka kenasti külmkapis. Sel aastal paduvihmaga ei käinud isegi väljas, nii et puhkasime terve päeva, terveks aastaks ette wink. Aga sport on ju aktiivne puhkus? Aiatöö samuti? Ja lapselastega joonistamine, voolimine, mängimine on eriti nauditav puhkus. Mis sellest, et peale paari-kolme sellist puhkusepäeva oleks vaja puhkepäeva smiley. Ja suvereis oli ju ka! Ventspilsis olin näiteks esimest korda elus. (Aitäh, Carmen)

                                     

…Mida sa sooviksid et sul oleks aastal 2019, mida sul 2018. aastal ei olnud? See ei ole ju kokkuvõtte küsimus, see on järgmise aasta plaan, sellest räägin hiljem.

…Mis oli su selle aasta suurim saavutus? Esiteks, peale ühe targa raamatu lugemist (aitäh, Helen), hakkasin tähele panema, mida mu keha tahab mulle öelda. Ja läbi valusate õppetundide sain aru, et nende märkide eiramine toob kaasa väga paksu pahandust. Nii füüsilisi, kui vaimseid probleeme. Proovisin sellest isegi rohkem lugeda ja uurida, aga liiga palju ei ole alati hea ja õnneks sain ka sellest aru, et üle ei tasu pingutada. Teiseks on kaks sportlikku saavutust. 20 minutit planku. Aega võttis aasta. Alustasin novembris 2017 kahe minutiga ja lõpetasin oktoobris 2018. Olin enda üle uhke. Individuaalne treeningkava. Selle lasin endale teha juuni lõpus, kui oli selge, et ma ei saa sel kiirel perioodil sõltuda grupitreeningutest. Pean seda suureks ja õigeks sammuks.

…Mis oli su suurim ebaõnnestumine? Ühe plaani luhtumine, mille veebruaris omale sihiks seadsin ja mis ajapuudusel teostamata jäi. Vabandused-vabandused! Kui oleks rohkem püüdnud, küllap oleksin aega ka leidnud!

Niipalju siis kiirest spikerdamisest... Neli punkti jõudsingi läbi võtta. Aeg trenni joosta! Aga uue aastani on veel aega ja vähemalt algus sai tehtud!

Väikesks tõestuseks, et ma elus jälle värve näen, paar chillist pilti.

            

Olge tublid!