Alustuseks ütlen, et elu on lill! Et aga krookuste, sinilillede ja märtsikellukestega kedagi enam ei üllata, siis tahan öelda, et minul on juba õunapuud õites, vot nii lill on elu kohe! No olgu, olgu, tegemist siiski puude noorenduslõikuse ajal lõkkest päästetud okstega, mis toas õitsesid. Lillelisest elust siiski lähemalt järgmine kord (siis on ju hea minu järgmist postitust oodata, kui on teada, et ei mingit viiuli vingu enam. Eks ju?). Täna on teemaks uued ja mitte nii väga uued toidud.

Banana split. Proovisin seda nii ja naa. 10% jogurtit ega hapukoort laktoosivaba ei ole, 2,5-seks vahetada ei saa, nii et katsetasin vahukoorega, 20% hapukoorega ja avokaadoga. Kogus tuleb selline, et luubiga peab vaatama. Ja see küpsetatud banaan mulle ka ei istunud, kasutaksin pigem küpsetamata. Aga ühe võimaluse saab see retsept veel tänu Maarika pudingu retseptile.

Tortillarull omletiga. Tõepoolest sai kenasti noa ja kahvliga süüa ja oli väga hea. Aga sealt sain ka idee proovida seda leivaga. Panni äärde ladusin leiva ja singi, keskele valasin veega lahtiklopitud muna, lasin hüübida ja keerasin ringi (mulle meeldib kahelt poolt praetud muna). Hiiglama hea sai! Aga kes suurema isuga on, siis seemneleib ei ole hea valik, seda saab vähe. Proovisin muide seda udupeent (hinna järgi otsustades eriti peent) Fitlapi reklaamitud seemnleiba. Vabandan, aga no ei midagi erilist! Sel nädalal proovin peedileiva ka ära.

Kanapasta avokaadokastmega. 

                                             

Minule ei maitsenud. Sõin ära küll, aga mul oli hea meel, et ainult 2 kogust tegin.

Sealiha vürtsikas mandariinikastmes. Kuigi ma tavaliselt olen nõus kõiksugu asju proovima, suhtusin sellesse retspti teatud eelarvamusega ja tegin vaid ühekordse koguse. Oh, kui hea meel mul oli, et Härra sõi vaid pool ja teise poole jättis minule! Temale sellised road (apelsiniga, mandariiniga jne) ei maitse, aga mina olin täiega vaimustatud! Aitäh, Maire!

Proovisin veel kord ka mahlast kalkunipraadi. Seekord siis broileri fileega. Tunduvalt parem, kui kalkunikintsuga, aga see magus kapsas... selle asendaks küll tavalise kapsaga ja jätaks mee ja puuvilja HÕ magustoidu juurde.

Maarika retsepti järgi tegin ürdise hirsi. Kuigi ma eelistan lõunaks ja õhtusöögiks liha või kalaga roogasid, oli see toit imemaitsev! Minul läks kõik juust sulajuustuks ja lisasin praetud seeni. Kavatsen proovida hommikupudruks koore ja sulajuustuga.

Supiralli raames tegin seenesuppi. Teate, ei nägu ega tegu! Selline kahtlase värvusega mass. Panin juba oma nimekirja märkme, et enam ei tee, aga kui Härra seda maitses, ütles, et see on üks parimaid suppe. Ja jäi oma arvamusele kindlaks ka siis, kui ma avaldasin talle saladuse, et liha seal ei ole surprise.

                                             

Lubasin anda teada ka, mida Härra ühepajatoidust arvas. Ütles, et pole vigagi, aga liha peaks ikka eraldi olema frown. Järgmine kord kui seda teen, saab siis pool kogust ühepajatoitu ja pool kogust mingit grillliha.

Aga tänaseks on aeg lõpetada ja loodan peagi jätkata. Ise ka ei usu, et ma nii palju uusi katsetusi olen teinud! Fotograafia ei ole küll mu tugevaim külg, kuigi noorena sai ise pilte ilmutatud ja trükitud (kui keegi mäletab veel, mis see ilmutamine ja trükkimine üldse on wink)

Kõike head, vihm läheb varsti üle ja päike tuleb taas meid rõõmustama!