Inimesed on uudishimulikud. Ikka tahetakse piiluda tuttava rahakotti, naabri magamistuppa, sõbranna riidekappi... Mina võtan aga ette teie toidulauad. Riidekappi piiluks ju ka, aga jääme siiski köögi poolele.

Kogu aeg olen olnud kindel, et meil on Mairega väga erinevad maitsed ja just sellepärast tema kööki kiikasingi. Alustasin lihatoitudest. Mul oli seekord kalkuni kintsuliha. No selge see, et mee ja sinepiga kanakoivad troonivad esikohal. Sest liha on palju. See on ju minugi lemmikretsept saja erineva versiooniga. Maarika Hiina apelsinikana? See on imeline, aga tahaks midagi uut. Juurvilja kanakaste riisiga. Pole ka uus, aga et väga ammu ei olnud teinud, võtsin ette. Kiire ja kerge, maitsev ka muidugi. Mul tuli ka meelde, miks see retsept mulle eriti meelepärane oli, sest seal on nii koor kui ka juust. Peaks järgmine kord sellest retseptist orsottot tegema. Mida veel? Suvikõrvitsa-kanapasta. No see on ka minu suur lemmik ju! Aga vot avokaadokastmega ei ole ma pastat teinud. Kahju, et avokaadot ei ole. Jääb järgmiseks korraks. Mahlane kalkunipraad. Maire kirjutab sellest nii ülivõrdes, et peab kindlasti proovima, aga kalkuniga olen ma proovinud ja no ei olnud suurem asi. Proovin järgmisel nädalal broileri fileega. Klassikaline ühepajatoit. Aga ma ei söö ju ühepajatoitu! sad Seoses ühepajatoiduga üks lugu noorpõlvest. Sõitsime peikaga maale tema vanaema juurde. Mida õhtusöögiks pakuti? Ikka seda ühepajatoitu! Minu vanaema linnaprouana maatoitu ei teinud, üldse igasugu kapsad-kaalid ajasid mind öökima... Nokkisin siis sealt taisemad lihatükid ja kartulid välja ja kui vanaema pliidi äärde askeldama läks, kallasin ülejäänu peika kaussi. Vanaema rõõm oli suur, kui ta avastas, et linnapreili nii hea isuga on. Suurt rõõmu peab ju jagama! Ja ta jagaski.... veel teisegi suure kausitäie mulle nina alla frown. Eks sellegi pidi mu noormees ise nahka pistma. Aga kui magustoiduks pannkooke anti, oli mu kõht piisavalt tühi, et korralik laar kollaseid maamunadega pannkooke pintslisse keerata. Nojah, mõnel mehel oli selleks ajaks kõht ikka väga täis laugh. Aga nüüd? Kes lubas proovida uusi asju? No ütleme nii, et päris "klassikaline" see ei tulnud, osa porgandit ja pisut kartulit asendasin brokkoliga ja lisaks tavalisele kapsale panin lillkapsast. Ja oi, kuidas mulle see maitses! Homme proovib Härra ka, näis, mis ütleb.

Supiralli raames tegin seljankat, mis tuli muidugi hea, nagu alati. Ja siis proovisin vürtsikat veiselihasuppi. Issand, kui hea see on! Pildil ongi tänane lõuna, mõnus kausitäis suppi ja selleks, et trennis nälg silmanägemist ära ei võtaks veel taldrikutäis pannilt läbi käinud vabavara.

                                                 

Tegelikult mul on veel nii mõnestki toidust rääkida, aga sellest juba järgmine kord...