Mina olen ka täitsa elus pärast pühi. Küll aga tunduvalt raskemas kaalus, kui oleksin tahtnud. 23. detsembril olin juba nii lähedal oma soovkaalule, 64,5 kg, 25. hommikul olin juba 66,1, teisipäevaks 66,5 ja täna näitas see põrguline 66,9! No-jaa, olid küll pühad ja ma teadlikult ei stressanud söögi pärast. Hommiku- ja lõunasöögid olid küll kenasti kavas, aga õhtusöögid olid kodunt väljas. AGA ega ma siis ei õginud! Päris patuks võib pidada kaks tükki kooki, kolm piparkooki ja tõepoolest, pool musta shokolaaditahvlit!!! Aga +2,4 kilo??? Ja no pühad on ju läbi ning söön kõike kaalu järgi, aga kaal kasvab edasi!

Loen teie postitusi ja imetlen, kui tublid te suudate olla! Mina ei teinud pühade ajal mitte trennipojukestki. Neli päeva jäi vahele. Neljas tegelikult sellepärast, et mingi viirusepoiss tahtis ligi hiilida. Lastelastel oli see kõhutõbi ja mul oli ka siis üks päev ikka väga sedamoodi, et okserallile järgneb veel midagi, aga ei saanud ta minust jagu. Eile olin taas trennis ja tundsin sellest rõõmu.

Kas teate, mul ei tulnudki sel aastal seda  õiget jõulutunnet! Kõigest möllust sai nii kõriauguni, et panime laupäeva hommikul hoopis suvekodusse ajama. Kahekesi. Telefonid väljas ja arvutita. Saun, grill, vaikus ja imeline tähistaevas... Aga teisipäeval pidime kahjuks jälle tööl olema.

Ma tunnen viimasel ajal, et olen väsinud. Mitte trennidest, neid ma naudin täiega! Tööd on nii palju olnud aasta lõpus, et omad tegemised-toimetamised, mis aasta lõppu planeeritud olid, jäid tegemata ja teadagi, tegemata tööd tekitavad stressi... Võib-olla oli vale tegu aasta lõpus seda kaalulangetust taga ajada... Isiklikus elus on olnud ja on veelgi vaja lahendada teatud probleeme ja vastu võtta olulisi otsuseid, millest sõltub väga palju... Mina, kes ma olen kohutav unekott, olen hakanud ärkama kell kolm öösel, vahtima lakke ja ootama äratuskella.

                                                   

Just seda ma olen otsustanud teha. Olen jälginud Fitlapi kava juba 11 kuud, kaotanud praeguse hetkeseisuga 22,1 kg ja 61 cm (kuigi vahepeal oli rohkem). Minu jaanuari väljakutseks saabki väike puhkus. Ma ei hakka kaaluma enam iga päev, vaid korra nädalas. Ma ei hakka enam nii palju aega veetma köögis. Teen lihtsalt suuremad portsud korraga või lepin kergemate retseptidega. Ma küll ei saa lubada, et ostan poest valmistoitu või hakkan võileibu sööma, aga 4 korda päevas ei pea ka neid kõige aeganõudvamaid retsepte välja otsima! Ja kui see ei aita, siis lähen kaloraazhi kallale...

Ja veel üks asi, mida peab õppima.

   Sest tõepoolest on mul sellest eneseõigustamisest viimasel ajal villand!

Loodan, et teie tuju on uuele aastale vastu minnes märgatavalt rõõmsam. Ah jaa, 1. jaanuaril tuleb minult tabelisse ikkagi minu numbrikene, milline ta ka poleks, teie miinuseid ma ära nullida õnneks ei suuda...