Tublist juunist sai sujuvalt tubli juuli

No täiesti uskumatu, kui vait on kõik jäänud! Ma ei mäletagi nii blogivaest aega! Eks siis tuleb ise kirjutada. Seekord meenutamaks, et elu on lill, näitan teile oma rabarberit. Hapu küll, aga ilus!

Vales järjekorras on nad küll, aga et nüüd see piltide lisamine on igavene nuhtlus, siis jäägu nii. See esimene ruuduke peaks viimane olema, sest see on teine saak ja pildistatud paar nädalat tagasi. Esimene saak on sügavkülmas.

Kuidas siis minu tubli juuni möödus? Mitte nii tublilt nagu oleks tahtnud. Sihiks oli ju hoida keskmine kaal 64+. Esialgu oli kõik ilus, lisasin 20%, kaal küll kõikus, aga püsis normi piirides. Kuu teises pooles aga juhtus minuga mingi pundumissündroom. Seekord ei olnud asi nii hull, nagu eelmine kord, turses olid jalasääred ja alakõht. Ja kaal tõusis hüppeliselt. Praegu kordub see jama vahelduva eduga. Üks päev on kõik korras, siis jälle sääred paistes... Eks pean ikka arsti juurde minema. Ainult et praeguse tempo juures näib see võimatu. Nimelt otsustas üks proua meil haiguslehega oma puhkust pikendada, mul oli aga puhkusegraafik nii täpselt koostatud, et hetkel pean kolme inimese töö ära tegema, järgmisel nädalal aga läheb veel üks töötaja puhkama... Ah jaa, see strateegiline number siis. Napilt aga kindlalt maandusn 65-sse, täpsemalt, kuu keskmine oli 65,1. Ega siis midagi, et mul niikuinii ei ole juuliks võimalik mingeid plaane välja mõelda, siis tulgu mul peale tublit juunit tubli juuli. Ja kui muidu ei aita, näpistan selle +20% ära.

Muus osas olin tegelikult tubli, ega kaalunumber siis kogu elu ei ole!

Olen ikka uusi toidukatsetusi teinud ja oma supirallit jätkanud, ainult et väga palju märkmeid pole teinud. Siiski ühe postituse jagu oleks küll, aga no kuulge, see kirjutamine on ju lihtsalt piin! Mitte midagi parandada ei saa, viskab kohe järgmisele reale... Võib-olla sellepärast keegi ei kirjutagi? Ma ei või kiidelda, et olen 100% kavas olnud, tihtipeale on kõik läinud silma järgi. Aga mingit jama pole ka sisse ajanud. Nojah, maasikaid sõin küll rohkem, kui kava ette näeb, aga seda olen ma ka eelmistel aastatel teinud. Ja jäätist olen ka söönud.

Kodus sai tüdrukute tuba valmis. Mitte et ma ise oleks värvinud või parketti pannud , aga koristamine, aknapesu jms. oli ikka minu teha. Kardinad ja madratsikatted on ammu õmmeldud, eelmisel nädalal sain ka voodipesust jagu. Ootasime ehituspoe soodukat, nüüd on siis ka lamp, mänguasjakastid ja lillepotid ka olemas. Paar pilti ja kell veel seina ja ongi kõik! Aga nad on siin juba oma uue nari peal mõned päevatudud teinud ja korra öösekski jäänud. No juhtus nii, et minu kodukontori päevad olid ühtlasi ka lapsehoiupäevad. Selline lõbus pildike on lastetoa seinal ja tüdrukutele meeldib väga.

Aias kasvab kõik mühinal. No eks hullult aega on kastmise peale ka raisatud, aga murust sai asja. No ja mitte ainult murust.

Pildid on muide paar nädalat tagasi tehtud. Praegu on seal juba paras dzungel ja kurke jagub nii ämmale kui tütre perele jagamiseks. Mis muidugi räägib jälle sellest, et piiri mina pidada ei oska