Terve kui purikas

Nagu lubatud, siin ma jälle olen .

Teisipäeval, just kui olin postituse lõpetanud, sain ootamatu kõne, mis pani mind pisut (heatahtlikult) muigama. Helistas isa. Taustaks pean ütlema, et mu vanemad lahutasid, kui ma veel päris väike olin. Kuni isapoolne vanaema elas, siis suhtlesime tihedalt, hiljem harvem ja lõpuks ei suhelnudki, no nii umbes 35 aastat... Mõni aasta tagasi tulin talle meelde ja ta otsustas suhtlema hakata, väga pealetükkivalt ja tüütavalt. Lõpuks sai ikka aru, et ma ei olegi õnnemullis, et äkki jälle isa omale sain ja et soojade isa-tütre suhetele oleks ta ikka pisut varem pidanud mõtlema. Siis lõpetas mõttetud iganädalased telefonikõned ja helistame korra paari-kolme kuu tagant. Kolm korda olen tal ka külas käinud. Viimati siis sel suvel, mõned nädalad tagasi. Ja nüüd juba helistab? Esimese hooga ehmatasin, et äkki on midagi juhtunud, suur aga oli mu üllatus, kui ta hoopis minu tervise kohta pärima hakkas. Et ta oli ikka hoogu võtnud ja lõpuks otsustas otse küsida, kas ma olen haige. Mitte kohe ei saanud ma aru, milles point. No ei ole end grillkanaks päevitanud, aga päris kahvatu ka ju ei ole... Mingit tujutust või isutust üles ei näidanud... Alles siis, kui ta ütles, et hirmus kõhnaks olen jäänud, jõudis mulle kohale, et mu isa ei ole mind mitte kunagi saledana näinud! Minu "paks laps, ilus laps" pilti olete näinud ja seda pilti ju ka korduvalt, kus ma 86-87 kilo kaalun. Tema juures viimati külas käies kaalusin aga isegi 89 kilo juba ja see oli paar nädalat enne, kui ma Fitlapi kava tõsiselt ette võtsin. Tegelikult olin isegi pisut liigutatud sellisest murest ja muidugi rahustasin ta kohe maha, et olen oma täiskasanuelu parimas vormis ja parima tervise juures .

Tervise kohta veel niipalju, et see kevadel alguse saanud pundumine on hakanud aeg-ajalt korduma. Kergemas vormis, aga siiski. Kuna aga analüüsid kõik superkorras on, siis tuleb see kirjutada ehk vanuse arvele. Tegin lisaks perearstile ka Synlabis proovid ära. Kõik näitajad normi piires, vaid ühe kuuri magneesiumi-kaaliumi preparaati soovitati läbi teha, see on tehtud. Muidu tunnen ennast tõepooslest väga hästi. Ehk liigagi, kohe esimeses puhkusejärgses trennis oskasin endale liiga teha. Tükk vanainimest juba, aga no ei saa aru, et peale pausi peab kergemalt võtma, mis sellest, et jõudu paistab ülearugi olevat. Ja see peaks ju ka ilmselge olema, et ei pea teistega "sammu pidama", need teised on ju pealegi poole nooremad... Aga vot ei ole selge . Ringtreeningu kolmandal ringil oli vaja väljaastekükke 16-kilose raskusega tegema hakata ja tulemus? Hetkeline valearvestus ja põlvest käis läbi valusähvakas. Sain küll selle trenni lõpuni tehtud, aga teisipäeva pidin vahele jätma. Kolmapäeval juba sain minna, aga toestatud põlvega, ilma sidemeta on tänagi veel pisut valus trepist käia. Samas, olin teatud põhjustel planeerinud sellel nädala iga (töö)päev trenni teha, no ja keha andiski kohe märku, et kutsu ikka mõistus koju, muti!