Peab oma rehadega pisut vahet pidama ja hoopis suveilmade emotsioonid kirja panema. Muidu juhtub nagu tavaliselt, lükkan mõne vahva või põneva asja teiega jagamist ikka edasi, kuni see on juba ajast ja arust ja jõulude ajal oleks ju tobe kirjutada, et ilus ilm oli oktoobris. Nii on ka minu laheda suvereisi kirjeldus piirdunud vaid kleidijahiga. Aga et juba jutuks tuli, tervitan siinkohal kõiki tartlasi smiley. Minu jaoks on see väga võõras linn, suvel sai aga terve päev seal veedetud. Mulle meeldis.

                                                       

Aga "suvepäevadest" siis. Laupäeva hommikul otsustasime seenele minna. Olete oktoobri keskel seenel käinud? Mina küll ei ole! Oma armsast "nostalgiametsast" olen teile kunagi juba kirjutanud. Ainus mets maamuna peal, kus ma ära ei eksi. Mets, kus pole oluline isegi fakt, kas seeni saab või mitte. Mets, kus minu mõtted kaovad minevikku ja mind vallutavad üheaegselt rõõm ja kurbus. Rõõm kaunitest mälestustest ja kurbus, sest inimesi sealt mälestustest minu elus enam ei ole... Seened on boonuseks. Ja neid ikka oli. Ainult Härra ei lase palju korjata, sest minust erinevalt ei satu tema hasarti ja mõtleb selle peale ka, kes neid seeni pärast poole ööni puhastama peab...

                                                        

Kui koju jõudsime, sain veel aega aiaski toimetada. Jälle asi, mida pole oktoobris teinud, korjasin tilli ja salatit. Ei, mingit kasvuhoonet mul veel ei ole, õuepeenral kasvab kõik. Öökülmade ajal katsin küll looriga.

                                                        

Aga pühapäeval riisusin. Riisunud olen ma muidugi ennegi oktoobrikuus, aga T-särgi väel mitte. Ja selg oli märg. Vahepeal oli mõte isegi lühikesed püksid jalga panna... Trenni mõõdu annab küll see riisumine välja, kui aias on viis vahtrapuud, aia taga veel üks ja naabrite hiiglane viskab ka oma lehed meie aeda. Igasugu viljapuudest ma ei räägigi. Härra ostis mulle uue reha. XL mõõdus. Kui tütar laupäeval seenekastet sööma tuli (ta jumaldab seda, paraku perest ainukesena), siis imestas küll, et milleks see reha nii lai peab olema, aga Härra tuletas meelde, et tema naine ei võta midagi väikselt ette cheeky. Kas teate, viimases ringtreeningus tegin selili olles rinnalt surumist 23 kilose kangiga (no noorem ju minu ees tegi ka) ja arvasin, et järgmine päev ma käsi ei liiguta. Liigutasin! Aga vot peale seda riisumist olid esmaspäeval käed küll täitsa makaronid! Ja ega ma ei jõudnudki lõpetada.

                                                             

Ja lõpetuseks pean ütlema, et selliste ilmadega on elu kohe eriti lill.

                              

Kas olete oktoobris maasikaid korjanud? Mina enne küll ei ole!

Jätkuvat suve õue ja hinge!