Siit ja sealt

Kui ma lille pildiga ei alusta, siis vist arvate, et elu polgi enam lill... On ikka! Selle aasta esimene nartsiss.

Mõtlesin, et teeks toidu teemal pausi ja räägiks muudel teemadel. Tegelikult võiks sedagi "toidulauaks" nimetada, sest teadagi õige eestlase lemmiksöök on teine eestlane ja mina kavatsen täna teie blogidest juttu teha. Mitte pahas mõttes muidugi . Asi ju selles, et tavaliselt loen neid autos ja et Härra endiselt ei tea blogimisest mitte midagi, siis vastamise jätan hilisemaks. Enamasti aga juhtub nii, et pärast pole aega ja nädala pärast arvan, et see juba nii vana lugu, et mis ma enam kommenteerin. Mõned mõtted siis, vabandan, kui täpselt ei mäleta, kes selle teema üles võttis...

* * *

Karolin rääkis, et mõned inimesed leiavad, et ta on tundmatuseni muutunud. Mul juhtus ka just hiljuti selline naljakas lugu. Ühe transpordikompanii esindaja tuli läbirääkimistele. Pikad jutud juba maha räägitud, kui ta arglikult küsis, et kas Matilda ei tulegi. Võite ette kujutada, mis näoga ma talle otsa vaatasin . Nojah, viimati kohtusime, kui ma olin 25 kilo raskem.

* * *

Mulle hirmsasti meeldis Akela väljend "kortsus ninaga" , issand, kuidas ma naersin, enne ei ole ma sellist väljendit kuulnud.

* * *

Veel tahtsin ma öelda, et imetlen Maire jt. kalorite lugemist ja seda käigu pealt retsepti ümberarvestamist, a la et kui ma võtsin 15 gr vähem x-i, siis lisan 4 grammi y-t ja kui 33 grammist z-i asemel võtta 12 grammi w-d, siis saab tüki leiba ka kõrvale. Teoreetiliselt ma saan sellest muidugi aru, aga kui ma vaid mõned päevad seda teha proovisin (jõulupuhkuse ajal), siis võttis see arvestamine rohkem aega, kui söögi valmistamine ja söömine kokku . Tõepoolest, ka mina ei viska lusikatäit purgi põhja jäänud kodujuustu ära ega jäta seda järgmiseks korraks. Lihtsalt midagi arvestamata panen ta südamerahuga toidu sisse ja mitte üks raas ei põe. Aga banaani poolitan küll .

* * *

Ennike rääkis karulauguväljadest. Huvitav, kas Tallinas ka seda kusagilt osta saab? Kunagi ma töötasin Keila-Joal, siis kohalikud naised tõid seda mulle nii palju, et arvasin, et rohkem ma seda iial ei söö. Minu lemmik oli karulaugu-muna-kurgisalat hapukoorega. Usun, et selle annaks kenasti kavasse ka sobitada, sest tavaliselt on minul just probleem, mida selle hapukoorega peale hakata, ma ei pane iial sooja toidu sisse hapukoort.

* * *

Karolin vist kurtis, et nahk ei tõmba nii kiirelt tagasi, kui tahaks. Aga kui loogiliselt võtta, kuidas peakski? Riided ju ostame omale nüüd paar numbrit väiksemad. Pesu, sukkpüksid, kõik on suureks jäänud. Hea võimalus on mõni asi kuumema veega pesta ja kuivatisse panna. Mina sain niimoodi XL sviitrist XS-i. Tütar arvas, et temale sobib nüüd (156 pikk ja kaal umbes 45-46 kilo). Aga nahka ju niimoodi masinasse ei pista! Usun, et noorematel tõmbab ta ajapikku ikka tagasi, aga minu vanuses on valida, kas rippuv nahk või 25 kilo tagasi süüa. Võite isegi arvata, kumma võimaluse ma valin. Pealegi, pole see nahk nii väga hirmus midagi, isegi maikaga julgen käia.

* * *

Ja kuulge, armsad preilid ja prouad, kuhu on kõik plangutajad kadunud? Mina uhkes üksinduses rassingi seal oma 10 minuti poole. Igav on ju!

* * *

Keegi rääkis kunagi, et karbitamisest on villand. Just sellest karbist söömisest. Mina enamasti ei söögi, aga kui ikka peab valima, kas karbist või üldse mitte, siis pigem ikka karbist, isegi poolsoojendatult ja püstijalu, ilma salati ja serveerimiseta. Kuigi Akela rääkis siin, et "söö sööki söögi ajal...", vahel lihtsalt juhtub elu .

Veel tuleb meelde, et Juuli rääkis, et inimesed jätavad puhta eelarvamusest toidu söömata. Eks minulgi ole teatud eelarvamusi, aga võimalusel proovin ikka ära. Võtan hoogu ja proovin. Porgandit ja sibulat olen sööma hakanud, kaalikaga võtan hoogu . Aga kui pakutakse midagi uut, siis proovin alati. Igasugu konnakoivad, teod ja molluskid olen ära proovinud. Mõni maitseb, mõni mitte. Kas prooviks ka tarakanilaadset tegelast? Ei saa kindlalt väita, aga vist uudihimust siiski prooviks...