Ja mina pole muidugi süüdi!wink

Alles siin kirjutasin, et 1. juuliks pean kaaluma 66 kg. AGA see oli eksitus. See kuupäev jäi mulle meelde päris algusest, kui ma ise kaalusin 86 kg ja unistasin, et hea oleks saavutada 68 kilo. Kui ma aga juba vahe-eesmärgini jõudsin, plaanitust tükk maad varem, tekkis mõte, et muudaks eesmärgi 66 peale. Ja aeg ju muutus ka. Homme on uue vahe-eesmärgi (66,62) päev ja minu tänahommikune kaal 66,3 mahub sinna sisse.  Oi, kuidas ma täna selle avastuse üle rõõmustasin!

Aga tegelikult HÄBI-HÄBI! Juunis oli mul 10 punast päeva, see on täpselt sama palju kui eelneva 4 kuu jooksul kokku. Enda õigustuseks võin öelda, et punane ruuduke päevikus ei tähenda ohjeldamatut õgimist või magusa näost sisse ajamist. Eile ja üleeile näiteks puhastasin ja panin sügavkülma maasikaid. No ei kaalunud ma, mitu maasikat suhu rändas. Ja kuigi valin praegu teadlikult päeva menüüsse mitu toitu, kuhu lisandub puuvili (loe: maasikad) ja sealt saab kokku päris kobeda koguse, siis puhastades aromaatseid, mahlasid, magusaid maasikaid, ei suuda ma ennast tagasi hoida. Äkki oleks ausam tunnistada, et ei tahagi! Eks igaühel meist on oma maitse. Mina söön praegu maasikaid, siis tulevad vaarikad, mustsõstar, kirsid, ploomid, õunad...Just see, mis Eestimaal parasjagu valmib. Miks peaksin sööma praegu banaani, kiivit või apelsini? Neid jõuab talvel süüa. Talvel aga ei osta ma näiteks poest õunu, kui, siis salati või koogi jaoks.

Alates 13. juunist on kaalul ees 66, vaheduva eduga koma taga 2- 9. Üles-alla. Nagu koera saba.

Nüüd on siis minul ka riietega probleem tekkinud. Juuni alguses leidsin ju suvekodust kasti väikseksjäänud riietega. Proovisin selga ja enamuse nendest triikisin ära ja riputasin kappi. Rõõmu kui palju, ilma poeskäigu vaevata kapp riideid täis. Paar päeva tagasi üritasin hommikul panna selga kostüümi, mis 8. juunil oli paras. Püksid olid nii lotakad nagu ripuks eriti "raske" pampers püksis. Teine paar pükse, sama seis. Kolmandaid ei proovinud, kummiga seelik tundus kindlam valik. Rongi pele jõudsin viimasel minutil. Peab vist osa asju jälle kasti tagasi tõstma. Eile õhtul aga ootasin linnakorteris oma maasikalaari. Aega oli ja kraapisin kapi kõige kaugemast sopist välja teksased, mida ei olnud raatsinud ära anda, kuigi isegi ei osanud unistada, et kunagi nad veel jalga saan. Ja sain! Üks paar oli ikka veel veidi kitsas, aga 2 paari no lihtsalt ideaalsed! Heledad, kallid, vähekantud klassikalised teksad, mis said ostetud peale ühte paljudest kaalulangetustest, kui oli rõõm poes käia ja omale riideid osta. Paraku ei jätkunud tookord seda rõõmu kauaks...Loodan,et seekord kannan nad ribadeks!

Ilusat nädalavahetust kõigile!