Kolm korda võite arvata, mis see tobe asi on, mis mind häirib. Jah, õige, see on mu kaalunumber. Plaan oli ju kiiresti oma rasvapolster trennis likvideerida, teha uus kehakoostise analüüs ja vähemalt uueks aastaks kinkida omale "3-4 aastat noorem keha". Ja no alguses oli asi ilus, aga siis jäi kaal seisma ja nüüd tantsib rütmis üles-tagasi ja mitte grammigi allapoole. Ettenähtud kaalujoonest olen juba paar päeva kõrgemal püsinud. Kahjuks ei õnnestunud mul graafikut sealt kopeerida, et teile näidata. Pusima ka ei hakanud, pole ju asi, mille üle rõõmu või uhkust tunda. Täna siis kaal 67,0. Härra juba täna hommikul küsis, et äkki ma kaalun meie toitu valesti??? Ja-jah, temalgi on kaal tõusnud, aga temal oli isadepäeva puhul ikka korralik patunädalavahetus. Ma ei oleks osanud oodatagi, et ta asja nii tõsiselt võtma hakkab! Tütre toodud tordist pidin pool esmaspäeval tööle viima, sest ta keeldus edasi patustamast. Aga mina olin küll 100% kavas ja ilma patutoidukorrata, sest kaal ei olnud ju langenud. Makaronisalat ja vaarikatarretise retsepti järgi tehtud jäätis olid väga head toidud, mis maitsesid teistelegi. Tahtsin just täna teatada, et olen nüüd Keiuga samas kaaluseisaku paadis, aga jõudsin enne lugeda uudist, et ta lasi juba sellest paadist jalga. Tõepoolest, rõõm kuulda ja küll minagi selle paadi liikuma saan. Kui ikka üldse ei liigu, no siis proovin kaloraazi tõsta või langetada, ei teagi kumb õigem on...

Maire väljakutsest inspireerituna olen ka kõvasti uusi retsepte proovinud. Ei, selline kõrgem pilotaaz pole mul esialgu plaanis. Meie oma retseptidest on ju alles nii paljud proovimata. Avastasin näiteks enda jaoks kinoa, mida enne polnud proovinudki. Taasavastasin hirsi. Maitses väga, siiski ainult soolases variandis. Porgandikoogi maitselise pudru proovisin nii porgandiga, kui kõrvitsaga (siis asendasin pogandi mõne grammi kaerajahuga). Ja see on vist ainus puder, mida olen nõus sööma magusana ja ikka veel ja veel. Uskumatult hea! Väga head on ka asendusteta tehtud kruubipuder ahjulihaga ja tatrasalat. Saksa salatist olen aga lausa sõltuvuses, kuigi üldiselt kartul mulle ei maitse. FB lehelt juhtusin nägema, kuidas teha rassolnikut ja kasukat. Tõepoolest, väga head mõlemad. Olen ka küpsetanud. Pisarakook, õuna-rabarberi kook, kohupiimavorm mustikatega ja magus variant karaskist , keele viivad alla. Aga kohupiima toorjuustukook polnud küll suurem asi. Eile tegin lõhesuppi, aga pole veel proovinud ja juba on järjekorras palju minu jaoks uusi retsepte. Vaat, mis tähendab, et sööme enam-vähem sama toitu, ei saa ju Härrale pidevalt ühesugust sööki pakkuda. Ise olen küll nõus meeldima hakanud toitu kasvõi ülepäeviti sööma. No näiteks suvel tegin mitu korda nädalas lillkapsavormi. Eile muide tegin samast retseptist kõrvitsa-shampinjoni-paprikavormi juustuga. Megamaitsev! Ja see polegi veel kõik. Uskumatu, ma olen ise ka üllatunud, et nii palju uut olen katsetanud!

Trennidega pole siiani midagi otsustanud, seega jätkub avastamisrõõmu igasse päeva. Nagu väike laps, kes ei oska valida, millist mänguasja haarata. Täna lähen BodyART treeningusse. Muide, ainus, mis siiani külmaks on jätnud, on pilates.

No nii, ja pildike nendele, kes kurdab, et nenede ülekaal on päritud esivanematelt.