Reedel saab siis poolteist aastat sellest, kui ma otsustasin anda umbes sellise lubaduse. Ja praegu võin kindlalt väita, et lubadus on täidetud. Et kui täidetud, siis võiks ju tähistada? Tahangi kirjutada täna just selle poole pealt, mis muutused kahe kõrva vahel on toimunud.

Kui sinna aega end tagasi mõtlen, siis on mul endisest minast väga kahju. Issand, mitu alustatud ja lõpetamata dieeti... Kõige hullem oli vist supi dieet. Siiamaani pole suppidega tagasi sõbraks saanud. Kolm korda käisin võiduka lõpuni ka 79st sai 68 kilo, 82st sai 67 ja 84st jälle 68  ja niipea kui soovkaal käes, "võis omale jälle natuke head lubada"...

                                                   

Kas see oli raske? KOHUTAVALT RASKE! Pärast esimesi trenne oli raskusi isegi wc-s käimisega crying, rääkimata treppidest! Aga ma sain hakkama. Siin siis mõned mõtted võrdluseks.

         

1. Minu vanuses ei sobi lühikeste pükste ja maikaga isegi koduaias toimetada. Äkki naabrid näevad. Lollus! Käisin sel suvel vabalt selliste riietega näiteks poeski, kirjude krokside asemel olid küll sandaalid jalas. Nagu vist aru saite, on piltidel sama naine, sama sündmus, sama koht ja isegi samad jalatsid. Plaanis oli sama seelikuga pilti teha, aga ümbertegemine osutus aeganõudvamaks, kui ma arvata oskasin. 

 2. Beezhid püksid minu laia puusaga ei sobi. Sobivad küll, selle suve lemmikpüksid!                                                                

3. Kõike rõõmsat peab tähistama söögi - (alkohoolse)joogiga. Seda ma isegi ei kommenteeriks.

4. Magus ja alkohol aitab kurbust leevendada. Tuhka ta aitab! Järgmisel päeval veel hullem olla, sest pohmakas ka veel lisaks!

5. Makarone süüa ei tohi, kartulit, leiba, riisi ka mitte. Liha ja salat ainult. Ja hästi palju puuvilju (???)

6. Spordiklubist möödudes mõtlesin, et inimestel pole oma ajaga midagi targemat peale hakata. Mul ei ole seda vaja, aias on ju nii palju tööd! Nüüd vahel teiselt poollt akent vaadates vaatan mööduvaid paksukesi ja mõtlen, kullake, astu sisse!

7. Blogimine? Lollus! Keda huvitavad minu tegemised ja miks mind peaks võõraste elud huvitama??? wink

Võiksingi nendest muutustest kirjutama jääda, aga trenni peab lippama.

Selline lugu ka veel. Lapselapse sünnipäeval pidin poodi jalutama. Palav oli ja mõtlesin, et ostaks kõigile jäätist ja kogu tee mõtlesin, kas ma ise ka tahan. Ei tahtnudki. Hoopis maasikaid ostsin endale.

Ja muide, ma isegi ei mäleta, et kordagi selle aja jooksul oleksin midagi meeletult õginud või mingit totaalset jama manustanud.

Nii et Fitlap on mu mu täielikult endale võitnud ja ma kavatsen siin veel väga kaua olla!

Päikest!