No täpselt! Härra käib konkreetsetes poodides, ostab konkreetseid asju ja aega kulub vaid selga (jalga) proovimiseks. Aga mina? Kui ma enne veel enam-vähem teadsin, mida ma tahan, siis nüüd peangi minema shoppama, et seda välja selgitada. Sügise hakul, kui oli vaja suvistest heledatest teksadest tumedamatesse pugeda, avastasin, et kuidagi kotakaks on kõik vanad (eelmisel sügisel või isegi sel kevadel ostetud) riided jäänud. Teksastega on lihtne peale seda, kui outleti avastasin. Ikka midagi sobib. Ainult et vedasin proovikabiini jälle hunniku liiga suuri pükse wink. Õnneks olid kenad müüginäitsikud kohe appi tõttamas ja sain õige suuruse kätte. Tundub uskumatu, aga 29 seekord. Eelmised olid 30. Muidu oli parimatel päevadel 32 minu numbriks (parimatel = minu kõige saledamatel aegadel).

Jopega oli asi raskem. Sest tõepoolest ma ei tea, mida ma tahan! Tuiasin ühest poest teise, vaatasin ja proovisin ja no ei midagi. Tahaks, et oleks selline sportlikum, sest enamus päevi on spordikott üle õla. Veel parem, kui saaksin seljakotti talvisel ajal kasutada. Aga siis oleks ju ka teist mütsi vaja ja seda ja teist ja kolmandat. Viimane kord Härra ütles, et vaata ikka, kas pesu sobib selle mütsiga või on vaja ka uus rinnahoidja osta laugh. Mis tal viga irvitada angry! Tegelikult nii mõneski poes nägin just sellist jopet, mis mul meeles mõlgub, aga teate, 699 eurot mina jope eest välja käia ei saa! Või 899! Olgu ta siis või kullast niidiga õmmeldud... Lõpuks leidsin ühe, mis enam-vähem meeldis, normaalhinnaga. Jälle sinine! See on kolmas sinine jope jäjest, aga no vähemalt mitte must!

Minu elu kõige kiirem ostemine oli suve lõpus Roccas. Läksime sinna kinkekaarti ja lilli ostma, kui mul tuli meelde, et kohe-kohe kaotab kehtivuse 10-eurone Espriti sooduskupong. Ostma pidin aga 50 € eest ja aega oli umbes-täpselt 10 minutit. Haarasin järjest kaasa mitu kena asjakest ja proovikabinis selgus, et kõik neli on vägagi OK. Sujuvalt oli 50-st eurost 110 saanud. Härra leidis omale ka ühe T-särgi ja oli nõus ise maksma, et ma ei hakkaks pikalt mõtlema, mida võtta, mida jätta. No kui ma oleks seda teadnud frown!

                                                       

Kui jälle mingeid allahindlusi reklaamitakse, siis nagu tahaks minna, aga samas, no pole ju nii väga vaja ja raha on hoopis mujal rohkem tarvis... Ah, naised ühesõnaga!

Internetipoed oleks muidu hea lahendus, soodsam ja pole vaja ennast kusagile keskusesse vedada, aga nüüd on ju see häda, et suurust ei tea. Üks jope on 36, teine hoopis L, sest M oli õlgadest kitsas. Spordiriideid olen küll tellinud. Lapsed tellivad ja võtavad siis kampa, need on nii odavad, et kui ei peakski sobima, tühja kah! Aga siiani on sobinud.

Humanad ja muud sarnased asutused minule ei meeldi. Olen proovinud küll, aga ikka tühjalt lahkunud. Valik justkui oleks, aga kui lähemalt vaadata, siis kalts mis kalts! Võib ju ka olla, et olen valedes poodides käinud, või pole mul kunagi piisavalt aega ega kannatust sad.

Mingil eluetapil sai ise päris palju õmmeldud. Kokkuhoid missugune! Need ajad on küll ammu läbi! Voodipesu õmblemine on viimaste aastate suurim saavutus olnud. Siiski, kardinad ka. Ja päris palju lemmikriideid olen päästnud väiksemaks kortsimisega...

Nojah, enne postituse lõpetamist otsustasin piiluda plangu aegasid. Sõnu pole... Eve aeg on Ennikese + minu + veel kaks minutit otsa! Kuidas on võimalik 15 minutit planku teha??? SUPER!!!

Kuidas teil selle ostlemisega on? Meeldib? Teate, mida tahate või lahmite huupi nagu mina?

Kõike head!