Külmkapi mitu palet

Täna jutustan loo oma külmkapist. Küsite, et mis tas siis nii erilist on, igaühel on ju olemas külmkapp. Korteris oli mul suur külmkapp, kuhu ilma ühegi probleemita mahtus sisse kõik, mis mahtuma pidi ja jäi ruumi ülegi. Suvekodus oli sügavkülma osa veelgi suurem, kui linnas. Aga uues kodus pean leppima suhteliselt väikese indiviidiga. Eraldi sügavkülma ostsin kohe sügisel keldrisse, aga tavakülmiku saan uue alles siis, kui kord köök valmis saab, seni aga on lood sellised.

Reede õhtuks on ruumi küll. Kui nüüd veel õhtusöök ära süüa, siis ongi praktiliselt tühi.

Siis aga tuleb sisse mahutada kõik see pluss veel 2 Selveri kotti, mis millegipärast end nurga taha peitsid ja pildile ei jäänud.

Linnas elades käisime ülepäeviti poes, ikka oli midagi alati vaja osta. Maakatena hakkasime käima harvem, sest ühtegi poodi töölt tulles ette ei jää, peame poodi minekuks kodust jupp maad mööda sõitma ja siis tagasi tulema. Kes tahaks seda tihti teha? Kui siin keegi e-poest rääkis, siis mõtlesin, et mis mõttes, keegi paneb sulle asjad kokku (just juurikad), ma tahan ikka ise valida. Aga suvel puhkuse ajal ei olnud aega ega tahtmist kusagile sõita ja sai hakatud tellima. Olen proovinud mitme erineva e-poe teenuseid ja kõigil on omad plussid ja miinused. No näiteks Prismas on konkurentsitult parim laktoosivabade toodete valik, samuti meeldivad mulle mitmed ainult seal müüdavad tooted. Miinuseks on see, et tellima peab mitu päeva ette. Maximast saab sama päeva hommikul tellida ja väga paljud tooted on tunduvalt odavamad, kui mujal, aga nemad meie kodukohta kaupa ei vea. Coop ja Selver on minu jaoks kallivõitu. Ja Rimil vist ei olegi e-poodi. Olen nüüdseks välja töötanud meie jaoks toimiva skeemi. Korra kuus tellin Prismast koju, ülejäänud korrad Maximast reede õhtuks tööle. Kohe peale tööd sõidame Selverisse, võtame puuduvad tooted ja kaubad ja ongi kõik. Saame hakkama ühe korraga nädalas. Harjumine võttis aega, aga nüüd, kui vahel oleme muul ajal poodi sattunud (no näiteks linnas olles mõtleme, et võtaks ühte koma teist), siis iga kord veendume, et poes käimine on hullumeelne ajaraiskamine...

Natuke pusimist ja külmkapp saab hoopis teise näo. (Supipurgid tõin keldrist ära)

Kõige raskem on aga kõik ära mahutada pühapäeva õhtul, kui nädalaks on toidud ja "poolfabrikaadid" valmis tehtud. Vahel pean isegi mõned asjad jälle keldrisse viima, sest külmkapp paraku ei ole kummist. Õnneks on talvel seal piisavalt külm. Osa asju panen sügavkülma.

Ja oh seda õudust, kui ma unustan Härrale täpselt ette näidata, kus tema esmaspäevane õhtusöök on. Istub nälgas, kuni ma trennist tulen ja oi kui tige ta siis on! Õnneks on seda juhtunud ainult üks kord .

Kujutage siis ette, kuidas ma uut kööki (ja külmkappi) igatsen! Selle külmkapi lubas Härra mulle keldrisse alles jätta, sest ta olevat kindel, et ma suudan ka kaks tükki täis toppida .