Lugesin postitust nendele, kel aastaid üle 40. Ja siis äkki käis "klõps" ja otsustasin ka teie sekka tulla.

Tegelikult tunnen ma teid juba hulk aega, alates 11.jaanuarist, aga siiani oli tutvus ühepoolne. Istusin hiirvaikselt ja piilusin kapiuste vahelt teiste tegemisi. Olen läbi lugenud KÕIK postitused alates liitumise hetkest ja nii mõnedki vanemad. Olen näinud inimesi tulemas, olemas, võitlemas ja mõnda ka silmapiirilt kadumas. Just teie olete need, kes jutustades oma rõõmudest ja muredest, edusammudest ja tagasilangustest, söömisest ja trennidest, on pannud mind aru saama, et ka mina suudan.Tänud, hiigelsuured tänud teile!

Olen väga sageli tahtnud sõna sekka öelda. Just kiidusõnu, toetust, aga sageli ka äratundmisrõõmu, et minul ju ka...Paraku saab kommentaare kirjutada vaid siis, kui sul on FB konto. Minul aga ei ole. Uskumatu tänapäeval? Aga nii see on. Sellepärast mõtlesingi, et saan seda kõike teha oma blogis. Olen aru saanud, et ma pole ainus, kes eelistab juturaamatule postitusi lugeda, nii et ehk jõuavad mu head sõnad adressaatideni. Ja ehk saan ka oma küsimustele vastuseid...Aga sellest juba järgmisel korral.

Ilusat sportlikku nädalavahetust kõigile!